Arabica kohvi maailmaturuhind on viimastel aastal teinud märkimisväärse languse; siinne jaehind langeb samuti, aga tunduvalt aeglasemalt.
Kohvi poehind langeb turuhinnast aeglasemalt
11. jaanuar 2014, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arabica kohvi hind langes novembri alguses viie aasta madalaimale tasemele, ühe dollarini nael (1 nael = 453,6 grammi). Aastaga on kohvi hind langenud viiendiku võrra, olles maisi, hõbeda, kulla ja nisu järel üks enim odavnenud börsikaupu. Kuna dollari kurss eelmisel aastal euro suhtes nõrgenes, odavnes kohv eurodes eelmisel aastal peaaegu kolmandiku võrra.
Kahe aastaga on ergutava joogi tooraine hind langenud 50 protsenti (eurodes 55 protsenti), mis on suurim hinnalangus alates 2000. aastate algusest.
Meie tarbijad kohvi nii suurt hinnalangust nautida ei saa. Statistikaameti andmetel langes kohvi keskmine jaehind 2012. aastal kuus protsenti (võrrelduna maailmaturuhindade 37-protsendilise langusega), eelmisel aastal kahanes meil kohvi jaehind 17 protsenti ehk peaaegu poole vähem kui maailmaturuhind eurodes.
Paulig Coffee juhataja Tambet Hook ütles, et neid protsente ei saa võrrelda. «Protsess kestab ju kuid – millal tooraine ostetakse ja millal valmistoode lõpuks kaupluseriiulile jõuab,» selgitas ta.
The Wall Street Journal kirjutas, et kohvi hinna järsk langus on silmapaistvamaid näiteid selle kohta, kus ülepakkumine on toonud mitmete toorainete hinnad alla. Näiteks kaevanduskompaniid on suurendanud vase tootmist, mis on toonud metalli hinna kümneprotsendilise alanemise, USA farmerid kogusid rekordilise maisisaagi (hind on aastaga langenud 41 protsenti). Selliseid näiteid on veelgi.
Kohvikoristushooaeg lõppes 30. septembril ning rahvusvahelise kohviorganisatsiooni andmetel kasvas mullu kohvitoodang 7,8 protsenti, 144,6 miljoni kotini. Kohvitööstuse standardiks on 60 kilo kaaluv kott.
Kohvi ülepakkumise juured ulatuvad kolme aasta taha, mil 2011. aasta märtsis kerkis kohvi hind 14 aasta kõrgeimale tasemele – kolme dollarini. Kohvikasvatajad kogu maailmas investeerisid siis kõvasti, rajades uusi kohviistandusi.
Tuhanded kohvikasvatajad loobusid kolm aastat tagasi kvaliteetsetest, kuid haigustele vastuvõtlikumatest sortidest ning asendasid need vastupidavamate ja tootlikumate sortidega. Nüüd minnakse tagasi sortidele, mis on vähem produktiivsed, aga mille eest saab küsida kõrgemat hinda.
Investeeringute vähenemine pärast hinnalanguse algust on mõjutamas Arabica kohvi suurima tootja Brasiilia tänavust saaki, mis peaks tulema 35,1 ja 37,5 miljoni koti vahel. See on vähem kui eelmise aasta 38,3 miljonit kotti, kirjutas Bloomberg. Kohvi saagikus kipub järgima kaheaastast tsüklit – üks parema saagiga ja üks kehvemaga. Käesolev on parema saagikusega aasta ning see on esimene aasta alates 2005. aastast, mil parema saagikusega aastal Arabica saak Brasiilias kahanes.
«Saak jäi oodatule alla, mis tekitab turul teatavat ebakindlust,» ütles Bloombergile Lõuna-Ameerika põllumajandussaaduste turgudele spetsialiseerunud uudisteagentuuri Safras & Mercado analüütik Gil Barabach. «Kõik olid kindlad, et tuleb suur saak,» lausus ta. Alates novembrist on kohvi hind viiendiku võrra kerkinud, aga hinnatase on endiselt äärmiselt madal.
Analüütikute arvates kohvi hinna langus jätkub. «Ma ei usu, et oleme näinud hindade absoluutset põhja,» ütles The Wall Street Journalile Citigroupi tulevikutehingute spetsialist Sterling Smith. «On suur tõenäosus, et me näeme järgmise saagi koristamisel uut rekordit.» USA põllumajandusministeerium ennustab, et globaalne laoseis kasvab 7,5 protsenti, mis tähendab, et pakkumine ületab nõudlust.
Kohvi ja kohvijookide hind on jäänud muutumatuks või isegi tõusnud ka mujal maailmas ja hinnalangust pole samuti näha. Tambet Hook ütles, et Paulig langetas hinda viimati eelmise aasta septembris ning väljamüügihindu ei ole plaanis muuta.