Kaubamärgid ei suuda kliendi usaldust võita

Hetlin Villak-Niinepuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed on nõus ostma pigem seliste tootjate kaupu, kes on sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastutustundlikud.
Inimesed on nõus ostma pigem seliste tootjate kaupu, kes on sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastutustundlikud. Foto: PantherMedia / Scanpix

Brändid ei suuda võita klientide usaldust ja austust, mistõttu seatakse pika-ajaline kaubamärgi edukus küsimärgi alla, selgus hiljutisest uuringust.

Konsultatsioonifirma Alterian viis tuhande täiskasvanud USA ja UK kodaniku seas läbi küsitluse, mille tulemusena selgus, et inimesed suhtuvad kaubamärkidesse üsna küüniliselt, kirjutas Warc.

Täpsemalt ütles 62 protsenti Suurbritannias küsitlusele vastanutest ja 54 protsenti USAs küsitlusele vastanud inimestest, et ettevõtted on vaid huvitatud neile oma toodete müügist isegi ka sellisel juhul, kui see tegelikult ei sobi kliendile.

See tundumus oli eriti suur naiste ja üle 35-aastaste klientide hulgas, kellest lausa 70 protsenti arvas nii, kuid jäi 18-34-aastaste inimeste hulgas 46 protsendini.

Vaid seitse protsenti UK elanikest ja kümme protsenti ameeriklastest arvas, et ettevõtted käituvad alati oma klientide huve arvesse võttes, samas kui suur enamus uskus, et ettevõtted teevad seda mõnikord.

Keskmiselt kaheksa protsenti vastanutest usaldas ettevõtete-poolset kommunikatsiooni ja see number langes viie protsendini seal, kus usalduse all mõeldi ka reklaamidesse uskumist.

90 protsenti UKs vastanutest nõustusid sellega, et brändiomanikud ei kuula oma kliente, samas kus USAs ulatus see protsent 77-ni.

«Endine massikommunikatsioon ei anna 21. sajandi tarbijale piisavat infot selle kohta, kuidas kaubamärk puudutab neid isiklikult,» selgus uuringust.

«Üksikisikud on üha enam harjunud sisuga interaktiivselt tutvuma, selle asemel, et lihtsalt passiivselt saada sõnum toote kohta. Samuti ei ole tarbijad enam rahul sellega, kui neile lihtsalt öeldakse midagi, vaid nad tahavad saadud infot millegagi võrrelda.»

Viimast väidet kinnitas ka see, et 84 protsenti küsitluses osalenutest ütles, et enne otsuotsuse tegemist kasutavad nad hinnavõrdlusega tegelevaid veebilehti, võtavad arvesse teiste soovitusi ning loeb professionaalide poolt antud arvustusi.

Nende hulgast 40 protsenti küsis pere ja sõprade arvamust toote kohta, 28 protsenti otsis spetsialistide arvustustest abi, kaheksa protsenti uuris ka ametlikest kanalitest toote kohta infot ning viis protsenti tegi otsuse reklaami põhjal.

Sotsiaalse meedia võrgustikes olevatest inimestest kolmandik arvas, et ettevõtted on nendest tõesti huvitatud.

58 protsenti uuringus osalenud inimestest omas kontot Facebookis või Twitteris ning 70 protsenti nendest arvas, et need kanalid on ettevõtete jaoks sobilikud kohad, mille kaudu astuda kliendiga vestlusesse.

41 protsenti neist nõustus sellega, et ettevõtted sotsiaalvõrgustikes nendega kontakti otsivad.

Kümnest sotsiallvõrgustiku kasutajast üheksa ütles, et ettevõtte läbipaistvus on sellise strateegia põhielement, samas kui 75 protsenti tõdes, et ilmselt võidavad brändid sellest, kui kuulavad oma klientide arvamusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles