Sõerd: Rootsi kinnisvaraturu riskid ohustavad ka meie majandust

Aivar Sõerd.

FOTO: Peeter Langovits

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd analüüsib oma blogis Rootsi kinnisvaraturu kasvavate riskide mõju nii Rootsi kui ka Eesti majandusele.

Sõerd kirjutab, et Rootsi keskpank andis eelmisel nädalal tõsise hoiatuse sealsel kinnisvaraturul kasvavate riskidega seoses: «See kuidas nende valitsus hoiatusele reageerib ja milliseid meetmeid rakendab, omab tähendust ka meie majandusele. Senised meetmed riske maandada pole soovitud tulemust andnud.»

«Kuna sealsetes kinnisvarahindades võib olla kuni 25 protsenti niiöelda õhku ja hinnad lõpmatult kasvada ei saa, siis järsu allapoole hinnakorrektsiooni risk sealsel turul on suur. Mõju Rootsi majanduseni jõuab läbi pankade, kuna keerulisemaks ja kulukamaks muutub nii erasektori kui ärisektori juurdepääs rahastamisele,» seisab blogis.

«Rootsi pankade endi kapitalipuhvrid on suuremad, kui näiteks EL lõunapoolsete riikide pankadel ja nad suudavad paremini taluda ka allapoole suunas hinnakorrektsiooni teinud kinnisvarahindadest tulenevaid kahjumeid. Samas kuna Rootsi pangad on enda rahastamisel kasutanud ka eluesemelaenude tagatisel väljaantud võlakirju, mis on lühema tähtajaga kui need eluasemelaenud ise, siis häired võlakirjaturul võivad põhjustada pankadele rahastamisprobleeme,» kirjutab Sõerd.

Sõerdi sõnul jõuab mõju Rootsi pangandusturul ja majanduses toimuvast kindlasti ka Eestisse, kuna Eesti pangandusturust 70 protsenti on seotud Rootsi emapankadega. «Alates sellest, et kui emapankadel tekivad likviidsusprobleemid, siis toob see kaasa likviidsete varade vähenemise ka meie pankades. Kui Eesti pankadele muutub võõrvahendite kaasamine kallimaks, siis mõjutab tõstab see ka meil pankade poolset rahastamise hinda. Samas meie pangandussektoris ei ole teiste riikidega võrreldes võõrvahendite osatähtsus väga suur,» kirjutab ta.

«Eelpooltoodud võimalike riskide tõttu peaksid eelkõige Eesti pank, finantsinspektsioon ja rahandusministeerium pidevalt jälgima sealseid arenguid. Võimalik, et Rootsi astub täiendavaid samme, et tasakaalustamatusi maandada. Riskide maandamiseks tuleks aga üle vaadata senised maksusoodustused ja leevendada kinnisvaraturu pakkumispoolseid piiranguid. Teatavasti üha kasvav nõudlus ei ole vastavuses pakkumisega, kuna detailplaneeringute ja ehituslubade menetlemine on liiga bürokraatlik ja kulukas. Võimalik, et pankadele kehtestatud regulatsiooni on veelgi vaja karmistada, eelkõige puhvrite tugevdamise suunas. Rahapoliitiliste meetmeid ei ole Rootsi keskpank valmis karmistama, intressimäärad hoitakse madalal seoses vajadusega võidelda deflatsiooniga,» analüüsib Sõerd.

Tagasi üles