Registreeritud töötuse määr suurenes detsembris 5,1 protsendile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembris registreeritud töötute arv suurenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 33 520 inimest ehk 5,1% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. 2013. aasta kokkuvõttes registreeritud töötute arv langes, teatas töötukassa.
Detsembris registreeris end töötukassas 5 096 uut töötut. Detsembrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 2 159 inimest. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik hõivesse liikujate arv on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha.
2013. aasta keskmiselt oli töötukassas arvel 37 062 inimest ehk ligi 6000 töötut vähem kui 2012. aastal. Registreeritud töötuse määr langes seega 2012. aasta 6,6% pealt 2013. aastal 5,7% peale.
«Kuigi registreeritud töötus on ligi neli aastat olnud langeva trendiga, on see langus onud aasta-aastalt veidi aeglasem. Seejuures jäi registreeritud töötute arv 2013. aastal veidi kõrgemaks kriisieelsete aastate tasemest,» ütles Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Kõrgeim oli detsembri lõpus registreeritud töötuse määr Valgamaal (9,1%) ja Ida-Virumaal (8,7%) ning madalaim Viljandimaal (3,8%) ja Tartumaal (4,0%). Aasta võrdluses toimusid suuremad langused registreeritud töötuse määras just kõrgema töötusega maakondades (Ida-Virumaal -2,0 protsendipunkti ja Valgamaal -1,4 protsendipunkti).
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid detsembri lõpus lihttöölised (19%), oskus- ja käsitöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (16%).
Detsembrikuu jooksul lisandus novembrikuuga võrreldes rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 3 359 uut tööpakkumist, millest 39% sisestati töötukassa iseteenindusportaali (http://iseteenindus.tootukassa.ee) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 6 589. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (29%). Järgnesid keskastme spetsialistidele, tehnikutele (14%) ning tippspetsialistidele (14%) pakutavad töökohad. 2013. aasta kokkuvõttes jäi töötukassa poolt vahendatud töökohtade arv suhteliselt sarnasele tasemele 2012. aastaga ning pigem on avalduma hakanud väike langustrend kooskõlas tööturu aeglasema paranemisega.
Tööalasel koolitusel osales detsembris 2 085 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 036 inimest. Tööpraktikal osales 412, tööharjutusel 505 ning tööklubis 420 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 519 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 37 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 59 uut töökohta. Palgatoetusega oli detsembris töötamas 1 419 inimest. Lisaks osales veel 1 204 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes.
2013. aasta jooksul osaleti töötukassa poolt pakutavatel teenustel kokku 91 436 korral, mis tähendab, et igas kuus sai keskmiselt ligi iga kolmas registreeritud töötu mõnda tööle liikumiseks vajalikku teenust.
Töötukassa maksis detsembris töötuskindlustushüvitist 9 855 inimesele ehk 26% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 368 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,1 miljonit eurot. Ligikaudu 102 euro suurust töötutoetust sai detsembris 7 954 inimest ehk 21% kuu jooksul arvel olnud töötutest. 2013. aasta jooksul maksti töötuskindlustushüvitist välja kokku 39,6 miljonit eurot ning töötutoetust 8,6 miljonit eurot.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa detsembris 405 inimesele. Keskmine detsembris määratud hüvitis oli 1 503 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 737 tuhande eurot.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa detsembris 189 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1 920 eurot ning hüvitisteks maksti detsembris üle 596 tuhande euro. 2013. aasta jooksul maksti koondamise korral makstavat kindlustushüvitist välja kokku 9,3 miljonit eurot ning tööandja maksejõuetushüvitist 3,5 miljonit eurot.
Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast Töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat Statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.