Lauri: Eestis on hindu keeruline tõsta

Maris Lauri
, majandusanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusanalüütik Maris Lauri
Majandusanalüütik Maris Lauri Foto: Andres Haabu

Majandusanalüütik Maris Lauri ütles madalat aastast inflatsiooni kommenteerides, et tulemus oli ootuspärane ja tõenäoliselt tuleb uue aasta hinnatõus veelgi väiksem.

Aastane tulemus oli tegelikult ootuspärane, sest oli näha, et mitmed administratiivsed otsused (nt Tallinna ühistransport, tasuta kõrgharidus) ja madal hinna hinnatõus Euroopas koos üldiselt tagasihoidlike globaalsete hinnatasemetega kompenseerib üksikud Eesti oludest tingitud hinnatõusud. Tuleb ka arvestada, et kuigi inimestel on raha rohkem käes ja nad on oma kulutusi suurendanud, on tarbijad siiski kulutuste tegemisel väga ettevaatlikud ja otsivad hoolega odavamaid hindu. Kuna kaupmeeste ootused on olnud selgelt suuremad, kui tarbijate valmidus kulutada, siis on tulnud teha ka tavapärasest suuremaid allahindlusi.

Tuleb tähele panna, et keskmiselt on elektrienergia osakaal ostukorvis umbes 3,4 protsenti, kuid aastaga on odavnenud näiteks mootorikütused (osakaal ostukorvis 4,6%), sidekulud (osakaal 4,15%), ühistransport (osakaal umbes 3,6%, Tallinna mõju selles umbes 2/3) ning erinevat tüüpi kütte ja soojusenergia (osakaal umbes 6,5%). Seega isegi kui elektrienergia hind aasta alguses tõusis, on teiste kaupade ja teenuste hinnalanguse mõju olnud suurem, sest nende osakaal on ostukorvis lihtsalt kõvasti suurem.

Elektrienergia on praegu enam-vähem samas hinnas, mis jaanuaris aasta tagasi. Väga paljud kaubad ja teenused on aga odavnenud eelmise aasta jooksul. Seetõttu võib juba selle aasta alguses oodata veelgi väiksemaid hinnatõusu numbreid: elektri mõju kukub aastasest arvestusest välja (nagu ka Tallinna tasuta ühistransport), kuid mitmed teised mõjud (kütused, side jmt) jäävad sisse. On täiesti võimalik, et aasta esimestel kuudel langeb aastane hinnatõus alla 1 protsendi.

Selle aasta jooksul jääb hinnatõus tõenäoliselt tagasihoidlikuks, ülimalt tõenäoliselt väiksemaks kui 2013.aastal, võimalik, et isegi 2%-st madalamaks. Põhjused on eelkõige Eesti-välised. Kui maailmas majanduskasv on tagasihoidlik, siis ka Eestis on hinnatõus tagasihoidlik. Tarbijanõudlus võib küll hinnatõusu siin hoida kõrgemana kui mujal Euroopas, kuid tarbijad on endiselt väga ettevaatlikud ja seega on hindu keeruline tõsta. Kaubanduses ja teeninduses on tugev konkurents ei lase lihtsalt pikalt ja põhjalikult hindu tõsta, tuleb leppida tagasihoidlikumate kasumimarginaalidega. Kohalikele ettevõtjatele on konkurentideks ka välisettevõtted: järjest enam osteldakse teistes riikides aga ka internetis.

On kaks suuremat määramatust, mis võivad hinnatõusu kiirendada. Esiteks kütuste hind maailmas, mis võib poliitilistel põhjustel ootamatult tõusta. Teiseks toiduainete hinnad, mis on väga palju sõltuvuses ilmastikust. Viimane pole aga väga hästi prognoositav.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles