Kuus ideed, kuidas Eestis noorte tööpuudust vähendada

Noorte töötus on riigile kallis lõbu.

FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Noored Sotsiaaldemokraadid saatsid sotsiaalministeeriumile ettepanekud, kuidas noorte tööpuudust vähendada. Üks ideedest on noorte kohta superandmebaasi loomine.

1. Töötukassa noortesõbralikumaks muutmine

Töötukassa, olles keskne tööturu teenuseid pakkuv asutus, mängib väga suurt rolli noorte tööpuuduse lahendamisel. Kuna noored vajavad tihtipeale teistsugust lähenemist kui vanemad inimesed, siis tuleb luua töötukassasse eraldi noortele keskendunud spetsialistide kohad, kes oskavad nende probleeme paremini lahendada ja tegeledes pidevalt ühe sihtrühmaga on nad efektiivsemad. Kui on olemas meetmed, mida rakendada, peab neid ka noortele kommunikeerima. Kuigi töötukassa teeb seda ka praegu, ei ole paljud noored endiselt pakutavatest võimalustest teadlikud. Noorteni õuab läbi sotsiaalmeedia ning lisaks peab koostööd tegema koolidega, seda nii ürituste kui ka ühiskonna- ja karjääriõpetuse tundide raames. Töötukassa kodulehel tuleb eraldi välja tuua võimalused nii töötutele kui ka teistele noortele, kes võivad lähiajal silmitsi seista töötuks jäämisega.

2. Noorte kohta andmebaasid, mis näitavad, kas noor õpib või töötab

Tuleb luua üks ühtne andmebaas, kus oleks informatsioon kõigi noorte peamiste tegevusalade kohta ehk ühendada tuleks SAISi, maksuameti ja elanike registri info. Oluline on, et kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad näeks andmebaasist, kas kõik nende omavalitsuse noored õpivad või töötavad kuskil. Seejärel saaks vastavad spetsialstid (sotsiaaltöötaja, noorsootöötaja, karjäärinõustaja jne) juba edasi tegeleda nende noortega, kes ei õpi ega tööta.

3. Mentorlussüsteem noortele ettevõtjatele

Noortel on oma ettevõtte loomine keerukam, sest neil ei ole kogemusi ning ettevõtte tegevuse lõpetamine on avalikkuse silmis häbivääristatud. Leiame, et luua tuleb noorte ettevõtjate toetusvõrgustik, mille kaudu juba kogenud ettevõtjad ja eksperdid noori juhendavad. Seejuures annavad ettevõtjad ja eksperdid noortele ettevõtlusalast nõu olenemata sellest, millises faasis on noore äriidee, alustav või arenev ettevõte. Noore probleem peab saama lahenduse ning ta peab teadma kelle poole oma probleemidega pöörduda saab.

4. Vabatahtliku töö väärtustamine

Euroopa Komisjon kuulutas 2011. aasta kodanikuaktiivsust edendavaks vabatahtliku tegevuse aastaks, millega sooviti tähelepanu pöörata vabatahtliku töö väärtustamisele. 2012. aastal avalikustatud Siseministeeriumi uuring kodanikuhariduse ja vabatahtliku tegevuse kohta ütleb, et noor, kes on osalenud aktiivselt erinevate organisatsioonide töös, projektides ja paljudes teistes kodanikuühiskonna tegevuste formaatides, on tunduvalt paremate sotsiaalsete oskustega, suurema kontaktide võrgustikuga, edukam rahaasjade planeerimises ning tal on oodatust paremad oskused, mida tööandjad enim väärtustavad: loovus, kriitilisus, innovaatilisus. Lähtuvalt eeltoodust peame vajalikuks väärtustada vabatahtlikku tööd läbi vabatahtlike passide süsteemi kasutuselevõtu üle Eesti.

5. Karjääriõpetus kohustulikuks õppeaineks koolidesse

Karjääriõpetus peaks olema koolides kohustuslik 9. ja 11. klassis. Põhikooli lõpus oleks õppeaine eesmärk valmistada noori ette põhikooli lõpu järgsete õppesuundade valikuks ning õpetada neile algteadmisi tööturu mehhanismidest. Just põhikooli lõpus teeb noor oma esimese olulise valiku edasise haridustee suhtes ning karjääriõpetus oleks see õppeaine, mis aitaks kaasa teadvustatud valiku tegemisele. 11. klassis oleks õppeaine eesmärk anda noortele edasi rohkem praktilisi oskusi, millega muudetakse tööturule sisenemine õpilastele kergemaks.

6. Koolikohustuse tõstmine

Üks võimalikke lahendusi noorte tööpuuduse vähendamiseks on koolikohustuse tõstmine kuni 18. eluaastani või kuni kutsekvalifikatsiooni saavutamiseni.

Tagasi üles