Ettevõtetel kulub Venemaale ekspordi taastamiseks kümneid tuhandeid eurosid

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

FOTO: Liis Treimann

Vene tolliliidu nõuete täitmiseks peavad jõulude eel impordikeelu saanud 11 Eesti ettevõtet kulutama sadu tuhandeid eurosid. Praeguseks on Venemaa veterinaarameti etteheited läbi töötatud ja vajalikud muudatused välja selgitatud.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul paneb iga ettevõte koostöös ameti spetsialistiga kokku oma ettevõtte tegevuskava. «Mõnel ettevõttel on puudusi rohkem, teisel vähem, mõnel on muudatused kosmeetilised, teistel on vaja investeerida või ruume ümber ehitada,» kirjeldas Pärtel.

Ettevõtjad ei taha neile tehtud etteheiteid väga täpselt loetleda, kuid välja toodi vajadus ruume ümber ehitada, paigaldada uued kraanikausid või uksed, mõnel juhul piisab protseduuri täiendamisest. Samas kulub puuduste kõrvaldamiseks ettevõtjate hinnangul palju raha.

Loevad tuhandeid

Juustutootja Estover peab muudatusi tegema nii Tartumaa tootmis- kui ka Tallinna pakketehases. Kuna mõlemas tehases tuleb ehitada, ulatub investeering tegevjuhi Hannes Pritsi hinnangul kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Ka Tere piimatööstuse juhataja asetäitja Ülo Kivine hindab investeeringuvajaduse samasse suurusjärku.

Eesti Kalapüügiühistu juht Mart Undrest ütles aga, et neil kulub muudatustele pigem töötunde, aga investeeringusumma jääb alla tuhande euro.

Valio Eesti Tartumaal asuval tehasel lubati küll importi jätkata, kuid vaatamata sellele kulub neil puuduste kõrvaldamiseks tegevjuhi Maido Solovjovi hinnangul ligi 100 000 eurot, mis pole aga nende iga-aastase investeerimismahu juures (3,5 miljonit eurot) väga suur summa.

Kui esialgu võis Venemaa veterinaarameti teatest välja lugeda, et soomlaste Valio Eesti pääseb impordipiirangust, siis tegelikult suleti nende tütarettevõtte Võru Juust import Venemaale Soomest toodud ja Eestis pakendatud juustu müümise pärast juba mullu juulis.

Kuigi kauba dokumentides oli kõik õigesti, ei meeldi venelastele kolmanda riigi toorainest tehtud tooted kohe üldse. Mõni aasta tagasi keelati import kolmel-neljal Eesti kalatööstusel, kes tõid toorainet Norrast. Neile pole ekspordiväravad Venemaale siiani avanenud. Sel korral keelati Venemaale kaupa vedada Norra lõhet kasutaval Gei­romil ja Kanada krevette töötleval Saare Fishexportil.

Venemaa veterinaarameti raport heidab Eesti veterinaar- ja toiduametile korduvalt ette kehva tööd. Ago Pärteli sõnul on kriitika osalt õigustatud, kuna tolliliidu 3000-leheküljelist reeglite kogumikku pole suudetud peensusteni selgeks teha.

Nõuded riikide nägu

Raportis heideti eestlastele ette toorpiima ja kala kontrollimata jätmist tolliliidu mõne parameetri järgi (arseen, elavhõbe, dioksiidid, antibiootikumid).

Pärteli sõnul on tolliliidu nõuded selles osalevate riikide nägu. «Kuidas on korraldatud Vene tolliliidus loomadele ravimite manustamine? Kui kõike kontrollitakse, siis järelikult esineb väärkasutust,» ütles ta. Euroopa Liidus on ravimite kasutamine kontrolli all, seega ei nõuta toorpiimale lauskontrolli.

Dioksiinide seiret tehakse Eesti vetes aga iga paari aasta tagant ja tulemused on olnud juba aastaid normi piirides. Arseeni eraldi ei seirata, kuid seda tuleb Pärteli sõnul nüüd tõenäoliselt tegema hakata.

Näitena euroliidu ja Vene tolliliidu nõuete erinevuste laadist tõi ta välja nõuded riietusruumidele.

«Euroopa Liidus on nii, et inimene jätab välisriided eraldi ruumi, siis läheb riietusruumi, kus on kaks nimelist kappi. Ühte paneb koduriided, käib duši all ja võtab teisest kapist igal hommikul uued riided, desinfitseerib käed ja läheb tootmisruumidesse. Vene inspektorid tahtsid aga niimoodi, et oleks ports eraldi ruume,» kirjeldas Pärtel.

Samas pole tolliliitu eksportida soovivatel ettevõtetel õigust öelda, kas nende arvates on nõuded mõistlikud või mitte. Kui tahetakse sinna oma kaupa müüa, tuleb nõudeid lihtsalt täita.

Tagasi üles