Riho Unt: Klientidelt tuleb pessimistlikke noote, aga usun, et tuleb hea aasta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB juhatuse esimees Riho Unt.
SEB juhatuse esimees Riho Unt. Foto: Kristjan Teedema

Klientidega kohtudes on olnud kuulda pessimistlike noote järgmise aasta väljavaadete osas, kuid ma usun, et meid ootab ees siiski suhteliselt hea aasta, ütles SEB panga juht Riho Unt.

Laenuturg, mis mõnevõrra iseloomustab ka ettevõtjate ja tarbijate julgust tuleviku suhtes, jõudis sellel aastal pärast kriisi esimest korda taas kasvuni ja see stabiilne kasv jätkub ka järgmisel aastal. SEB panga laenuportfell ettevõtetele kasvas 2013. aastal 10 protsenti ja eraisikute üks protsent. Kümne protsendilist kasvu ootame ettevõtete laenu- ja liisinguportfellile ka järgmiseks aastaks ja eraisikute portfell kasvab oodatavalt 4 protsenti. Samuti ootame eraisikute laenuturu jätkuvat aktiviseerumist järgmisel aastal 20 protsendi võrra, mis tähendab, et Eesti elamukinnisvara turg jõuab järgmisel aastal n-ö 2006. aasta esimesse poolde, selgitas Unt.

Järgmise aasta osas tooks ma välja neli teemat, mis mõjutavad pangandust ja majandust laiemalt:

- Esiteks, on oodata kaheaastast üleminekuaega Euroopa Liidu struktuurifondide rahade jõudmiseni Eestisse. Struktuurifondidest saadavate rahade maht on peaaegu 6 protsenti Eesti SKT-st. Oluliselt mõjutab see ehitussektori väljavaateid. Positiivsemalt võivad järgmisesse aastasse vastu astuda jaekaubandusega tegelevad ning välisturgudele eksportivad ettevõtted, viimased seepärast, et meie ootus lähiturgude majanduskasvu osas on pööre kergele tõusule.

- Teiseks, madal kasv. Nii ettevõtjad kui eraisikud on sunnitud mõnevõrra ümber kohanduma kiirest majanduse kasvu- ja kahanemisperioodidest stabiilsesse keskkonda, mis võib kesta aastaid. Seda nii positiivsete kui negatiivsete mõjude poolelt.

- Kolmandaks muutub meie pangandusturg pärast 1. veebruari 2014, mil Eesti pangad loobuvad kohalikust maksesüsteemist ning liituvad üleeuroopaliste maksesüsteemidega. Lisaks maksete liikumisele läbi Euroopa süsteemide, tulevad vanade kontonumbrite asemele rahvusvahelised, 20-kohalised IBAN-kontonumbrid ning otsekorraldused muutuvad automatiseeritud e-arveteks.

- Neljandana tooks välja selle, et 2014. aasta sügisest muutub panganduse järelevalve. Süsteemselt oluliste pankadena tunnetatud finantsasutused, SEB nende hulgas, lähevad otse Euroopa Keskpanga järelvalve alla. Mida see endaga kaasa toob, ei oska hetkel veel täpselt hinnata peale selle, et loodetavasti suureneb maailma usaldus Euroopa pangandussüsteemi vastu. Arvatavasti suurenevad selle sammuga ka kulud.

Nagu eelnevalt mainisin, ootame järgmiselt aastalt majanduskasvu mõõdukat kiirenemist, sest välisturud taastuvad ja inflatsioon on alanemas. Tööturg jääb stabiilseks, kuid kui palgakasv jätkub tänase madala majanduskasvu juures endise hooga, siis võib oodata ka tööhõive mõningast vähenemist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles