Muusikatööstuse 2013. aasta võitjad: Beyoncé, streaming, hiphopi DJd

Beyoncé mängis oma albumi üllatusavaldamisega kõigile ninanipsu.

FOTO: AP / Scanpix

Majandusajakiri Forbes on välja toonud muusikatööstuse 2013. aasta kolm suurimat edulugu.

Beyoncé

Beyoncé omanimelise albumi üllatusena avaldamine on ehk revolutsiooniline mitte selle tõttu, mida ta tegi, vaid mida ta ei teinud. Beyoncé on üks planeedi suurimaid popstaare, kellel on leping ühe tuntuima plaadifirmaga. Ometi ei kasutanud ta ühtki sellega kaasnevat boonust - «masinavärki», mis meie teadmist mööda nii vajalik on. Puudusid singlid, raadiopromo ning eelnevad pressiteated.

«Fakt, et ligi 900 000 inimest olid nõus albumi eest täishinda maksma, on märk Beyoncé fännileegionite kirglikust pühendumisest,» ütles Forbesile üks meelelahutusmaailma veteranidest. „Enamik artiste peavad oma albumeid eelmüüki paiskama või neid erinevatel veebilehtedel singleid jagades haipima,» lisas ta.

Tulemuseks on avanädal, mis kogus rohkem tulu, kui Lady Gaga ja Katy Perry albumid kokku. Kas Beyoncé edu on korratav? Tõenäoliselt mitte. Kas see oleks ka kellegi teise puhul töötanud? Võib-olla oleks sellega hakkama saanud veel viis või kümme staari.

Streaming

2013. aasta esimesel kuuel kuul toimus 50 miljardit audio- ja videovoo (streams) edastust, eelmise aastaga võrreldes 24 protsenti enam.

See on halb uudis mp3-de jaoks, kuna üksikute lugude müük langes aasta esimeses pooles kogu muusikatööstuses. Selline trend peaks 2014. aastal jätkuma ning sellest lõikavad kasu muusikateenusefirmad, nagu Spotify, Pandora, Songza, Rdio ja iHeartRadio. Kes sellest kirjust seltskonnast kõige edukamana väljub, on juba teine küsimus.

Streaming'u revolutsioon on halb uudis ka piraatluse seisukohast. Eelpoolmainitud teenusepakkujad on kasutajakogemuse nii lihtsaks muutnud, et illegaalselt – või ka legaalselt – allalaadimine on sellega võrreldes tülikas (välja arvatud siis, kui album on ainult digitaalsena saadaval, nagu Beyoncé puhul).

Streaming´u teenuste ja õiguste omanikel on vaja veel paljudes asjades selgust luua, kuid kui nad sellega hakkama saavad, on muusikatööstus lahendamas üht oma suurimatest probleemidest.

Hiphopiprodutsendid ja DJ-d

Elektrooniline tantsumuusika on viimased paar aastat järjest kuumemaks muutunud, ning ehk ka juba «ülekuumenenud». Tasub vaid vaadata maailma enimtasustatud DJ-de palganumbreid - paljud neist teenivad üheainsa esinemisega kuuekohalise rahasumma.

See on tormiline turg, kust on võrsunud näiteks sellised hiphopifännidele tuttavad tegelased, nagu Lil Jon, Jermaine Dupri ja Questlove of the Roots. Need plaadikeerutajad teenivad õhtu jooksul kerge vaevaga 20 000 – 40 000 dollarit (14 500 – 29 000 eurot), mängides muusikat klubides, mis otsivad just midagi erilisemat vahelduseks pidevalt kõlavale elektroonilisele tantsumuusikale.

«Paljudel elektroonilist tantsumuusikat mängivatel tüüpidel on setid juba ette ära salvestatud nii et nad ei tee laval eriti midagi, ainult teesklevad nuppude keeramist ja viskavad näppu,» selgitas hiphopiprodutsent Dupri, kellel on umbes 100 esinemist aastas. 

Tagasi üles