Eesti Energia: Iru jäätmeplokk säästab eestlastele 7 miljonit eurot aastas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Iru elektrijaama prügipõletusjaam.

FOTO: Andres Haabu / Postimees

Sellel aastal valminud uus energiaplokk Iru elektrijaamas kasutab elektri ja soojuse tootmiseks segaolmejäätmed, asendades vanad maagaasil töötanud energiaplokid. Jäätmete põletamise otsest positiivset mõju inimeste rahakottidele on märgata üle terve Eesti - Tallinna ja Maardu elanikeni jõuab Irust senisest neljandiku võrra soodsam soojus, üle Eesti muutus aga odavamaks prügivedu, kuna Irus prügi käitlemine on umbes kaks korda soodsam kui prügilasse ladestamine.

Tänu soodsamale soojusele ja prügikäitlusele säästavad Eesti inimesed kokku seitse miljonit eurot aastas, kirjutab Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam Eesti Energia blogis

Iru elektrijaam sai jäätmeploki valmimisega uue elu: kui veel eelmisel aastal seisid jaama vanad plokid suure osa ajast, sest maagaas on kütusena kallis, siis jäätmeploki valmimisega olukord muutus. Elektrit toodab jäätmeplokk täisvõimsusel, senisest soodsama hinnaga soojusenergiat vastavalt Tallinna ja Maardu elanikele vajadusele. Tänu prügienergiale üleminekule säästab Iru elektrijaam aastas 70 000 000 kuupmeetrit maagaasi.

Kui eelmisel aastal tootis Iru elektrijaam kokku 30 gigavatt-tundi elektrit, siis tänavu kuue kuuga juba 43,2 gigavatt-tundi. Sellest jäätmetest toodetud elektrist piisaks 24 000 Eesti perele. Lisaks elektrile tootis Iru elektrijaam soojusvõrku üle 70 gigavatt-tunni prügist toodetud soojust, millest piisaks aastaks ligi 7000 kodule.

Iru jäätmeenergiaplokk on Eesti jaoks uus lahendus elektri ja soojuse tootmises, aga ka prügikäitluses. Segaolmejäätmeid tekib aastas 300 000 tonni, millest Iru elektrijaam suudab energia tootmiseks kasutada umbes 220 000 tonni. Tänaseks on Irus põletatud umbes 180 000 tonni prügi, mis muidu oleks viidud prügilatesse ja jäetud sinna aastakümneteks.

Valdavalt – umbes 90 protsendi ulatuses - on Iru jäätmeenergiaplokis põletatavad segaolmejäätmed pärit üle Eesti, kuid tarnekindluse tagamiseks on jäätmete tarnelepingud sõlmitud ka Soome ja Iirimaa ettevõtetega, kellele pakutakse olmejäätmete käitlemise teenust. Vastupidiselt levinud valearvamusele, ei osta Iru elektrijaam välismaist prügi, vaid vastupidi – osutab teenust ja saab prügi vastuvõtmise ja käitlemise eest tasu. See sai võimalikuks tänu sellele, et Iru jäätmeploki valmimisega tekkis võimalus jäätmete taaskasutamiseks keskkonnaohutul moel, mida naaberriikides napib.

Põletamisel tekkiv tuhk läheb taaskasutusse

Prügi põletamisel tekib mõistagi ka tuhka, kuid jäätmete põletamisega kaasnevate jääkide keskkonnamõju pärast muretsejatele saab rahustuseks öelda, et jäätmeploki jääke Eestisse ei ladestata. Jäätmepõletusest jääb ladestatavaid jääke järele üksnes kuni viis protsenti, mis aga lähevad käitlusse Soome, kus gaasikäitlusel tekkinud tahked jäätmed ja lendtuhk töödeldakse mitteleostuvaks ja ladestatakse keskkonnale ohutult.

Kogu põletusest üle jäävat koldetuhka taaskasutatakse aga prügilate sulgemisel, näiteks Jõelähtme prügila sulgemistöödel kasutati sel aastal 43 000 tonni Irus tekkinud tuhka, säästes nii looduslikke ressursse, näiteks liiva.

Mitte kõik, mis jaama katlasse siseneb ei põle. Jäätmeploki juhtimiskeskusesse kogunes mõne kuuga märkimisväärne spordivarustuse kollektsioon, milles leidub mitu komplekti petangi ning erineva kaaluga hantleid ja sangpomme. Lisaks on koos ka valik tööriistadest, kuhu kuuluvad näiteks igas suuruses ja kaalus haamrid. Puudu ei ole ka veeboileritest, autorataste ilukilpidest, radiaatoritest ja isegi hobuseraudadest. Üllatavateks leidudeks on kanalisatsiooniluugid ja betoonplokid, mis ei tohi kindlasti olmejäätmetes olla.

Tagasi üles