Teadlane: kõik eestlased on arvutisõltlased
28. detsember 2013, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembris Eesti Teaduste Akadeemia Alumäe medali saanud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) IT teadlane ja akadeemik Raimund Ubar arutleb TTÜ esindajale antud intervjuus eestlaste tehnoloogialembuse üle ning avaldab mõtteid, kuidas elektroonikaseadmete vananemist pidurdada.
«Me ei märka igapäevaelus, et oleme kõik narkomaanid – arvutisõltlased. Veel enamgi, 99 protsenti kõigest olulisest meie ümber sõltub samuti mikroprotsessoritest. Avastame oma sõltuvuse alles siis, kui «klikk» ei toimi või nutikas vidin hangub, » räägib Ubar.
Tema sõnul tarbime meeleldi inseneride loomingut, kuid ei andesta neile vigu. «Mida keerulisemaks muutub tehismaailm, seda raskem on garanteerida tehnoloogia usaldatavust, avastada ja likvideerida häireid. Samas on siin üks paradoks: räägime usaldusmurest, aga elu näitab, et arvutid on päris töökindlad ja neid võib usaldada julgesti, » arutleb ta.
Elektroonikaseadmete kiiret vananemist on Ubari sõnul võimalik pidurdada, selgitades välja vananemise «süüdlased». «Elektroonika vananemine tuleneb füüsikalistest põhjustest, mis on seotud nanoelektroonika dimensioonide vähenemisega. Näiteks kaasaegne auto võib kasutuskõlbmatuks muutuda juba kolme aasta pärast elektroonika vananemise tõttu,» räägib Ubar.
«Kui teaks, millised komponendid projekteeritavates elektroonikaskeemides võivad vananemise mõttes kriitiliseks osutuda, siis võiks niisugused «süüdlased» välja selgitada ja nende mõõtmeid juba projekteerimise käigus suurendada. Suuremate dimensioonidega transistorid vananevad aeglasemini. Uute tehnoloogiatega kaasnev kiire vananemine on homsete elektroonikarakenduste üks põhilisemaid probleeme, mille juured on riistvara füüsikas, aga lahenduste võtit tuleb otsida tarkvaras,» selgitab ta.