MKM: Vene impordikeeld ei mõjuta Eesti majandust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede kommenteeris Vene impordikeeldu Eesti piima- ja kalatootjatele öeldes, et Eesti majandust see üldisemalt ei mõjuta.
«Piimatoodetes ei tähenda see suurt midagi, kuna piimatoodete nõudlus on praegu igal pool kõrge, ehk siis kaup suunatakse teistesse kanalitesse. Kala osas laiemalt võttes on sama situatsioon. Ainuke väike mure koht on räime ja kiluga, kuna see on spetsiifilise iseloomuga toodang ja turg,» rääkis Reede.
Kokku läheb Eesti kalatoodetest Venemaale tema sõnul umbes 7 protsenti (2013.aasta 10 kuu statistika, mille hulgas on veel re-eksport, mis tähendab, et meie oma ettevõtetest toodetav ja müüdav kaubamaht on veel väiksem) ja on alles neljandal kohal sihtriikide pingereas.
«Kogu ekspordist moodustab see ligi 0,01 protsenti (koos re-ekspordiga), mis tähendab, et konkreetne samm ei mõjuta Eesti majandust eriti mitte kuidagi,» ütles Reede.
Samas märkis ta, et ettevõtjatele tekitab olukord loomulikult peavalu ja probleeme ning loodetavasti laheneb olukord peagi.
Ta lisas, et meie toiduainetööstused on veterinaar- ja toiduameti pideva järelevalve all ja Euroopa Liidus, Eestis, kehtivad toiduainetööstustele ühed rangeimad reeglid maailmas. Piimatööstustele kohe kindlasti kõige rangemad.
«Vene poole auditid on üsna rutiinne tegevus ja selle käigus tehtavatele tähelepanekutele tuleb meie veterinaarameti poolt ametlik vastus, kus siis näidatakse, kuidas need riskid (mida auditi käigus märgiti) on tegelikult maandatud ja kui vaja, siis tehakse meie poolt täiendav audit,» selgitas Reede.