Tööpsühholoog: vanemaealistel töötajatel on noorte ees palju plusse

Pensioniea tõus on vananevas Euroopas paratamatu.

FOTO: SCANPIX

Hinnatakse, et aastaks 2025 elab Euroopa Liidus iga alla 25aastase inimese kohta kaks üle 50aastast inimest. Juulis avaldatud Eesti Statistikaameti aruande alusel peaks Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tõstma pensioniiga 2060. aastaks 74-le aastale, kirjutab tööpsühholoog Pille Strauss-Raats Tööinspektsiooni detsembrikuu uudiskirjas.

Strauss-Raats toob välja, et Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE läbi viidud uuringu kohaselt ei pea suisa 82 protsenti Eesti tööandjatest elanikkonna vananemist enda jaoks oluliseks teemaks ning 77 protsenti ei näe ette vanemaealiste töötajate osakaalu suurenemist oma organisatsioonis. Trendid mujal maailmas peegeldavad aga liikumist eakamate inimeste tööhõive suurenemise suunas.

Eakate osakaal tõuseb nii USA kui ka Suurbritannia tööjõu hulgas. Strauss-Raatsi sõnul kinnitavad uuringud, et stereotüüpsed kartused eakamate töötajate toimetulekuvõime kohta töökohal on alusetud. «Vananemisega seotud muutused kompenseeritakse reeglina töötajate kasvavate oskuste ja kogemustega,» kirjeldas Strauss-Raats.

Ta tõi välja ka vanemaealiste töötajatega kaasnevad plussid:

  • Vanemaealised töötajad on tööturul peatselt ülekaalus ning seda kasutamata jättes kaotame olulise kvalifitseeritud potentsiaali ja konkurentsieelise. Kogenud seenioride palkamine on sageli majanduslikult soodsam, võrreldes noorte töötajate leidmise, väljaõpetamise ning motiveerimisega.
  • Vanemaealistele töötajatele sobivad sageli paindlikud töövormid ning nad on majanduslikult sõltumatumad. Enamasti ei pea nad oma tööaega pere vajaduste järgi seadma ning neile sobib ka vahetustega töö või osaline tööaeg.
  • Uuringud näitavad, et vanemaealised püsivad ettevõttes kauem, nad on kohusetundlikumad, iseseisvamad ning sageli efektiivsemad kui noored. Samuti satuvad nad noortest vähem konfliktidesse ning taluvad paremini tööalaseid pingeid.
Tagasi üles