Euro toob Eestisse välisinvesteeringuid

Euroopa ühisraha euro kujutis Euroopa Keskpanga peahoone ees Frankfurdis.

FOTO: SCANPIX

Kreeka võlaprobleemide taustal on Eesti sattunud positiivsesse valgusesse. Eesti käitumine kriisi tingimustes – ettevõtete ja riigi armutu kulude kärpimine, madala võlakoormuse säilitamine ning eelarvedefitsiidi ohjeldamine – on leidnud tunnustust Euroopa Komisjoni kui ka juhtivate rahvusvaheliste majanduslehtede poolt.

Tunnustus on välisinvestorite Eestisse meelitamisel äärmiselt oluline, kuna viimastel aastatel sattus Eesti laiema rahvusvahelise meedia tähelepanu alla peamiselt erakordselt suure majanduslanguse ning devalveerimisohu kajastamise tõttu. Läti majanduslikud ning poliitilised probleemid omistati automaatselt ka naaberriikidele. Kuna Eesti on väike ning avatud majandusega riik, on välisinvesteeringutel majandusele oluline mõju. 2009. aastal langesid otseinvesteeringute mahud tagasi Euroopa Liiduga liitumise eelsetele tasemetele. Eestisse juba investeerinud välisinvestorid peatasid majanduse jahtumisel lisainvesteeringud, börsiettevõtete aktsiad langesid ning uusi investoreid hoidis eemale väidetav peagi toimuv krooni devalveerimine. Tallinna börsil langesid kauplemismahud võrreldes 2007. aastaga kordades, ostjate puudumise tõttu kuivas kokku likviidsus.

Euro teeb Eesti atraktiivseks investeerimispaigaks. Kreeka probleemide taustal räägitakse aina rohkem Eestist kui positiivsest näitest - oluline kärpimine on võimalik ning laenuvõtmine ei pruugi olla alati alternatiiv. Eelmisel nädalal pühendasid nii Financial Times kui ka Economist oma juhtkirja Eestile. Märkimist väärib ka fakt, et Eesti ning Rootsi on ainsad Euroopa Liidu liikmesriigid, kes eelmisel aastal täitsid kõik vajalikud Maastrichti kriteeriumid. Madal riigivõlg ja eelarvedefitsiit annavad Eestile hea eelise majanduskasvuks, kuna valitsus ei pea muretsema laenuraha tagasimaksmise pärast ning pääseb tulevikus maksutõusust, mida kõrge võlakoormaga riigid on sunnitud tulevikus tõenäoliselt tegema. Nimetatud tegurid tõstavad Eesti teistest regiooni riikidest seast esile.

Euro tulek ei tekita börsil ega majanduskeskkonnas  koheseid muutusi. Eesti valmisolekut euro kasutuselevõtuks hinnanud Euroopa Komisjoni lähenemisaruande tutvustamise järel Tallinna börsil aktsia hindade tõusu ei järgnenud. Euro tulek hinnati osaliselt sisse juba aasta alguse börsirallis, kui sai teatavaks esialgne eelarve defitsiidi number ning erinevad reitinguagentuurid pidasid eurotsooniga liitumist aina tõenäolisemaks. Kuigi viimasel aastal on oma aktsiapositsioone suurendanud Tallinna börsil kõik peamised Balti fondid, on turul aktiivne peamiselt kohalik väikeinvestor. Pikalt on välismaised fondid Tallinna börsile investeerimisest hoidunud devalveerimisohu tõttu. Euro tulekuga kaob Eestisse investeerimisel valuutarisk lõplikult ära. Riskipreemia alanemise tõttu langeb diskontomäär, mis kergitab aktsiate hinnasihte. Seetõttu pikas perspektiivis tõstab euro tulek välisinvestorites kindlustunnet ning meelitab uut raha Tallinna väärtpaberiturule. Institutsionaalsete investorite aktiivsemaks muutumisel suurenevad tõenäoliselt ka kauplemismahud ning hinnatasemed Tallinna börsil.

Viimased poolteist kuud on Tallinna börs liikunud rahulikus tempos. Aprilli lõpetas börsiindeks OMXT 6,6 protsendiga plusspoolel, kuid maikuu esimeste nädalate jooksul on turuindeks olnud miinuspoolel. Mai nõrkus on seletatav Kreeka kriisi mõjude ja üleüldise nõrkusega globaalsetel aktsiaturgudel. Siiski oli Tallinna börsil reaktsioon globaalsele aktsiahindade kukkumisele valutum kui ülejäänud Ida-Euroopa aktsiaturgudel. Mai alguses noteeriti börsil Premia Foodsi aktsia, mille kauplemisaktiivsus on jäänud tagasihoidlikuks ning märkimisväärselt uusi investoreid väärtpaberiturgudele ettevõte ei meelitanud. Selle põhjal võib jätkuvalt ennustada, et Eesti Telekomi ja Norma börsilt ära viimise raha ootab investorite kontodel investeerimisvõimalusi. Eesti üleminek eurole on aktsiahindadesse juba sissehinnatud ning seetõttu võib järgmiseks aktsiaturu käimatõmbavaks jõuks olla paranevad ettevõtete tulemused. Siiani avaldatud esimese kvartali raportid on näidanud paranevat trendi kasumireal ning tõstnud meie kindlustunnet aasta teise poole ootuste osas.

Tagasi üles
Back