Saksamaa valitsus kavatseb teistele eurotsooni riikidele kõvasti peale käia, et nood võtaksid vastu Saksa eelarvetasakaalu seaduse kohalikud versioonid.
Saksamaa nõuab eurotsoonilt eelarveseadusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See oleks üks osa ulatuslike reformide paketist, mis euro stabiliseerimiseks ellu tuleks viia.
Möödunud aastal raius Saksamaa oma põhiseadusse pügala, mis keelab föderaalvalitsusel alates 2016. aastast riigieelarvega enam kui 0,35 protsendi võrra SKTst miinusesse minna. Liidumaadele ei ole alates aastast 2020 üldse mingisugust puudujääki lubatud.
Kui sellised seadusi rakendada kogu eurotsoonis, tagaks see palju karmima eelarvedistsipliini kui praegune reegel hoida defitsiit 3 protsendi piires SKTst.
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble koostab räsitud eurotsooni remontimiseks hetkel laiaulatuslike reformide komplekti, mille ta esitab reedel majanduspoliitika lähendamiseks ja koordineerimiseks kokkukutsutud töögrupi koosolekul.
Rahandusministrid kogunevad täna, et arutada eurotsooni ja Kreeka abipakettide üksikasju, mis ei suutnud möödunud nädalal euro langemist peatada. Ühtlasi heidetakse pilk Hispaania ja Portugali värskeimatele kokkuhoiumeetmetele.
Saksa valitsuse ametnik ütles Financial Timesile, et Schäuble teeb teistele eurotsooni riikidele ettepaneku kehtestada Saksamaa Schuldenbremse-nimelise seaduse sarnased riigieelarvet piiravad seadused.
«Selline asi kuluks teistelegi maadele marjaks ära, kuigi loomulikult võtaks ta igas riigis erineva kuju ja vormi,» ütles valitsusametnik.
Kuna euro kriis on ränk, võib Saksa valitsuse reformiettepanekutel isegi minekut olla – kuigi alles kuus kuud tagasi oleks selline lähenemine olnud mõeldamatu.
Austria valitsus on ideed juba toetama asunud. «Võttes arvesse, kuivõrd suurtes võlgades on Euroopa, olen mina Schuldenbremse poolt,» ütles Austria rahandusminister Josef Pröll Saksa ajalehele Die Welt.
«See seaks uutele laenudele selge ülempiiri ning kehtestaks Euroopas range eelarvedistsipliini ja tagaks tasakaalus eelarved,» ütles ta.
Ilmselt hakkavad paljud valitsused Saksa stiilis majandamisele vastu tõrkuma, kuna sealmail ei tehta vahet, kas puudujääk on põhimõttelist laadi või nõrgast majanduskasvust põhjustatud – kuigi ränga majanduslanguse ja looduskatastroofide puhuks on paindlikkus tagatud.
Tsükliliselt kohandatava tasakaalu reeglid – mis arvestaksid majanduse seisukorda – võivad aga leida laiapõhjalist toetust.
Prantsuse president Nicolas Sarkozy pooldab mingit liiki põhiseadusliku jõuga eelarvetasakaalu reegli kehtestamist.
Ta võib ideed neljapäeval isegi toetama asuda. Siis saab ta nimelt kokku oma ministrite, kohalike omavalistuste esindajate, tööandjate ja ametiühinguliidritega, et arutada viise Prantsusmaa eelarvepuudujäägi kärpimiseks, mis võib tänavu tõusta 8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Endine rahvusvahelise valuutafondi tegevdirektor Michel Camdessus avaldab paari päeva jooksul ülevaate, milles lahkab võimalusi, kuidas sellist reeglit Prantsusmaal võiks rakendada.
Saksa valitsus soovib kiiremas korras karmistada eurotsooni riigieelarvereegleid, olles möödunud nädalal vastumeelselt nõustunud 750-miljardilise päästepaketiga.
Kantsler Angela Merkel on kutsunud Euroopat üles nõrgemate ja tugevamate liikmesriikide vahelist lõhet kiiresti vähendama.
«Me võitsime endale veidi aega juurde, et eurotsooni riikide konkurentsivõime ja eelarvepuudujääkide erinevustega tegemist teha. Kui me probleemi lihtsalt ignoreerime, siis me seda tormi vaigistada ei suuda,» ütles Merkel Saksamaa ametiühingute liidu esindajatele.
Copyright The Financial Times Limited 2010.