Ümbrikupalkade maksjail tuleb tasuda 24 miljoni ulatuses makse
17. mai 2010, 10:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksuhaldur alustas käesoleva aasta nelja kuuga 85 ning lõpetas 199 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse summas 24,2 miljonit krooni.
Lõpetatud ümbrikupalga kontrollidest tuvastatakse rikkumised keskmiselt 69 protsendil juhtudest. Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta on ametile laekunud 376.
Maksu- ja tolliameti (MTA) teatel toob majanduslangus paratamatult kaasa maksudest hoidumise riski kasvu, sealhulgas suurema surve ümbrikupalkade maksmiseks.
MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on valdav osa maksumaksjatest ausad ja täidavad korrektselt oma kohustusi, siiski pöörab maksuhaldur võimalikele riskikohtadele suuremat tähelepanu. MTA riskianalüüs näitab, et probleemsemateks valdkondadeks on siin eelkõige kaubandus- ja teenindussektor.
«Ameti praktikale tuginedes saab väita, et tegevusvaldkondades, kus toimub arveldamine suures osas sularahas, on riskid oluliselt kõrgemad ja peamisteks rikkumisteks on käibe varjamine ning ümbrikupalga maksmine,» lisas Veermäe.
Tänavu on kontrollide läbiviimisel muuhulgas pööratud suuremat tähelepanu rehvivahetusega tegelevatele äriühingutele. Kokku kontrolliti nelja kuuga 36 rehvivahetusega tegelevat äriühingut üle Eesti.
Vaatlused teostati Tallinnas, Tartus, Pärnus, Põltsamaal, Raplas, Viljandis, Võrus, Haapsalus, Türil ja Rakveres. Kontrollide käigus tuvastati 16 tegevuskohas ümbrikupalga maksmine kokku 18 töötajale ning Eesti Töötukassa arvel olevaid isikuid avastati töötamas neljal korral. Lisaks tuvastati 39 isikut, kes olid enda sõnul väidetavalt tööl alles esimest päeva.
Juriidilist isikut saab ümbrikupalga maksmise eest karistada kuni 200 000-kroonise rahatrahviga ning füüsilist isikut kuni 18 000-kroonise rahatrahviga.