Haridustöötajad protesteerivad uue streigiseaduse vastu
18. detsember 2013, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridustöötajate liit avaldab protesti ministeeriumidele kooskõlastusringile saadetud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu suhtes, mis muuhulgas reguleerib streigiõigust.
Eelnõu tunnistab praeguses sõnastuses seadusevastaseks haridustöötajate poolt oma tööandja suhtes kasutatavad seaduslikud mõjutuvahendid, milleks on rahvusvaheliselt tunnustatud töötajate õigus töökatkestusele ehk streigile, teatas liit.
Nimelt sätestab eelnõu praeguses sõnastuses, et ebaseaduslik on töökatkestus, kui sellega avaldatakse survet riigi- või kohaliku omavalitsuse tegevusele.
Õpetajate ja teiste haridustöötajate tööandjaks on aga riik või kohalik omavalitsus, sest valdav enamik Eesti haridusasutusi on kas riigi või kohaliku omavalitsuse asutused. Streikimist riigi või kohaliku omavalitsuse kui tööandja vastu oma seaduslike tööalaste õiguste kaitseks ei saa ega tohi käsitleda seadusevastase tegevusena, nagu käsitletava eelnõu sõnastus seda võimaldab, märgib liit enda teates.
Mõneti mõistetamatu on liidu hinnangul riikliku lepitaja kohusetäitja, aga ka sotsiaalministri Postimehes avaldatud seisukoht, et streik ei ole parim vahend töövõitluses edu saavutamiseks ning et meeleavaldus ja rahvakogunemine võib olla streigist mõjusam.
Liidu sõnul ei ole antud juhul küsimus selles, milline kollektiivsete töötülide lahendamise vormidest või milline tegevus on efektiivsem, vaid jutt käib konkreetsest eelnõust, selle teksti vastavusest rahvusvaheliselt tunnustatud töötajate õigustele ja üheselt mõistetavusest kõigile osapooltele, nii töötajatele kui tööandjatele.
Haridustöötajate liit leiab, et praegusel kujul, eriti mainitud sätete sõnastuses, on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks täiesti sobimatu ning vajab enne riigikogule esitamist põhjalikku muutmist.
Sotsiaalminister Taavi Rõivase hinnangul on ekslik tõlgendus justkui keelaks eelnõu valitsuse ja riigikogu survestamise töötingimuste parandamiseks. Rõivase kinnitusel tagatakse uue eelnõuga põhiseaduslik sõna- ja koosolekuvabadus, samuti äärmusliku vahendina streigiõigus palgakõneluste ummikusse jooksmisel.
Rõivase kinnitusel pole ka kehtiva seaduse järgi streikimine seaduslik siis, kui see ei puuduta töötingimusi.
Sotsiaalministeerium kinnitab, et kooskõlastusringilt saadud tagasiside põhjal on kavas eelnõu teksti täpsustada ja vältida igasugust vääriti mõistmist. Lehele on ministeeriumist korduvalt öeldud, et nende eesmärgiks ei ole streikimise ära keelamine.
Kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu ühendab endas juba 1993. aastal jõustunud kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse temaatikad. Eelnõu reguleerib muu hulgas kollektiivlepingu sõlmimise ja lõpetamisega seonduvat, kollektiivse töötüli lahendamist, töökatkestuse korraldamist ning minimaalse teenuse kokkuleppimist töökatkestuse korral.
Selleks, et kõrvaldada vastuolud põhiseadusega, millele on tähelepanu juhtinud õiguskantsler, on eelnõus muudetud ja täpsustatud toetusstreigist etteteatamise ning kollektiivlepingute laiendamise korda. Eelnõus on sätestatud ka uus riikliku lepitaja nimetamise kord.