Moldova kogemus Venemaaga: ära löö araks

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed Moldova pealinna Chisinau peaväljakul Euroopa Liitu pooldaval kogunemisel.
Inimesed Moldova pealinna Chisinau peaväljakul Euroopa Liitu pooldaval kogunemisel. Foto: Reuters / Scanpix

Kui Venemaa vitriinidelt kadusid Moldova veinid, oli sõnum selge: Moskvale ei meeldi selle väikese ja vaese riigi askeldused Euroopa piiril. 

Esmakordselt läks asi veiniga hapuks 2000ndate keskel, sel sügisel aktsioon kordus: mõlemal korral andsid vastava korralduse valvsad Vene sanitaararstid, kes näivad üldiselt olevat tundlikumad poliitilistele nüanssidele kui alkoholi keemilisele koostisele – võttes arvesse kohaliku samaka kättesaadavust ja karmi mõju.

Nagu kirjutab New York Times, on Moldova – mis idanaabri meelepaha trotsides Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu sõlmis – omandanud veinitülide käigus hindamatud õppetunnid.

«Venelastega tuleb rääkida otsusekindlalt,» ütleb Oleg Serebrian, Moldova suursaadik Prantsusmaal. «Ei tohi olla arg ega jätta hirmunud muljet. Iga nõrkuse märki pannakse kohe tähele ning siis on su olukord kohe keerukam.»

Õppetund on olnud nii diplomaatiline kui majanduslik: kui 2006. aastal esimene veiniembargo kehtestati, läks Venemaale parasjagu 80 protsenti Moldova veiniekspordist. Tänaseks on nimetatud näitaja langenud 25 protsendi peale ning ülejäänu liigub peamiselt Euroopasse (kus kraami kummalisel kombel ohutuks peetakse).

Tõeline pöördepunkt saabus aga aastal 2009, mil Euroopa Liit möödus Venemaast ja kerkis juhtivaks Moldova kaupade turuks 55 protsendiga sealsest ekspordist.

«See [eksporditurgude] mitmekesistamine lausa suruti meile peale,» ütles Serebrian. «Nad sundisid meid saama iseseisvaks.» 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles