Prokurör pole rahul Hainsoo ja Jaanimetsa õigeksmõistmisega

FOTO: Peeter Langovits.

Lõuna ringkonnaprokurör Marge Püss jäi Weroli eksjuhile Erki Aavikule mai alguses Tartu maakohtus mõistetud karistusega rahule, küll aga esitab ta apellatsoonkaebuse ringkonnakohtusse Weroli teiste endiste tippjuhtide Tõni Jaanimetsa ja Helmo Hainsoo õigeksmõistmise osas.

Püssi sõnul pole ta rahul, et maakohus mõistis Jaanimetsa õigeks omastamisele kaasaaitamises ning Hainsoo ametiseisundi kuritarvitamises. «Selles osas esitan ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, muus osas ma maakohtu lahendi muutmist ei taotle,» ütles Püss BNS-ile.

Juba vahetult pärast kohtulahendi kuulutamist kinnitas ka vangi mõistetud Weroli eksjuhi Erki Aaviku kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi, et viib kaasuse kindlasti ringkonnakohtusse.

Tartu maakohus tunnistas 5. mail AS-i Werol Tehased eksjuhi Erki Aaviku süüdi suure varalise kahju tekitamises ning rahapesus ja mõistis talle osaliselt reaalse vangistuse, teised kohtu all olnud kaks Weroli omaaegset tippjuhti mõistis kohus õigeks.

Kohus mõistis Aaviku (48) süüdi ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega Werolile suure varalise kahju tekitamises, Weroli vara omastamises ja suureulatuslikus rahapesus, ning karistas teda nelja-aastase vangistusega, millest reaalselt tuleb Aavikul trellide taga veeta pool aasta.

Ülejäänud karistusaja mõistis kohus talle tingimisi kolmeaastase katseajaga, mille jooksul peab ta täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Karistusest kantuks luges eelvangistuses viibitud kaks kuud ja 14 päeva.

Samas mõistis kohus Aaviku õigeks ametiseisundi ebaseaduslikus ärakasutamise süüdistuses Tõnu Jaanimetsa töölevõtmisega seonduvas episoodis, kuna prokurör loobus sellest süüdistusest.

Weroli endise juhatuse liikme Helmo Hainsoo (62) mõistis kohus ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise süüdistuses õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Samuti mõistis kohus Weroli endise kommertsdirektori Tõnu Jaanimetsa (51) õigeks omastamisele kaasaaitamise süüdistuses samuti süüteokoosseisu puudumise tõttu. Dokumendi võltsimise ja selle kasutamise süüdistustes mõistis kohus Jaanimetsa õigeks kuriteo puudumise tõttu.

Eesti vabariigi tsiviilhagi 13 870 000 krooni saamiseks jäi kohtuotsusega rahuldamata, kuna kohus leidis, et kahju ei kannatanud mitte riik, vaid Werol. Samas jättis Werol kohtuprotsessi ajal süüaluste vastu tsiviilhagi esitamata.

Menetluskuludena peab Aavik tasuma 55 477 krooni, Hainsoo ja Jaanimetsa menetluskulud jäävad riigi kanda.

Prokurör Marge Püss taotles Aaviku karistamist nelja-aastase vangistusega. Hainsoole taotles prokurör kaheaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga ning Jaanimetsale üheaastast tingimisi vangistust ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Kannatanu esindajad vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein ja põllumajandusministeeriumi esindaja Indrek Grusdam taotlesid Aavikult ja Hainsoolt 13 870 000 krooni suuruse tsiviilhagi väljamõistmist Eesti riigi kasuks.

Süüaluste kaitsjad taotlesid oma klientide õigeks mõistmist.

2008. aasta aprillis alanud protsessil ei tunnistanud Aavik süüd suurte summade omastamises ettevõttest, ulatuslikus rahapesus ega ametiseisundi kuritarvitamises. Jaanimets eitas omastamisele kaasaaitamist ja võltsimist ning Hainsoo ametiseisundi kuritarvitamist.

Aaviku kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi, Hainsoo kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja Jaanimetsa kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg leidsid, et nende kaitsealustele esitatud süüdistused ei ole põhjendatud.

Süüdistuse järgi kantis Aavik varifirmade ja fiktiivsete arvete alusel ettevõttest välja üle kolme miljoni krooni ning üritas seda raha seejärel legaliseerida.

Samuti tekitas Aavik süüdistuse järgi Werolile rapsiseemne liialt kõrge hinnaga ülevarumisel enam kui 13 miljoni kroonini ulatuva kahju.

Süüdistuse järgi varus Werol Aaviku juhtimise all ligi kaks korda enam rapsiseemet, kui nõukogu oli lubanud.

Toona võetud kohustused viisid ettevõtte hiljem pankroti äärele. Aavik on varem kinnitanud, et rapsiseemne ostuks sõlmis lepinguid Hainsoo.

Aavik oli Werol Tehaste juhatuse liige 9. juunist 2003 kuni 20. detsembrini 2004 ja Hainsoo 6. veebruarist 2003 kuni 31. maini 2006. Jaanimets töötas Werol Tehaste ostu-müügiagendina 29. septembrist 2003 kuni 31. juulini 2004 ja kommertsdirektorina 1. augustist 2004 kuni 1. veebruarini 2005.

Riigile kuulunud Weroli nõukogu vabastas Aaviku ametist poolte kokkuleppel ja suure lahkumishüvitisega 2004. aasta lõpus.

Weroli eksjuhtidest on varem eraldi kriminaalmenetluses kohtu ette saadetud endine siseminister, hilisem Werol Tehaste juhatuse liige Robert Närska ja samas ametis olnud Hainsoo, kuid kohus ei tuvastanud nende tegevuses kuriteosüüd ning mõistis nad õigeks.

Tartu maakohus lõpetas Werol Tehaste endise juhi Henn Ruubeli ametiseisundi kuritarvitamise süüasja oportuniteediga ning kohustas teda maksma riigituludesse 75 000 krooni.

2006. aasta sügisest on Werol Tehaste omanik AS Pere Leib Tootmine, mille suuromanik on Rein Kilk.

Tagasi üles