Peep Sooman: myya korter 4jandal krs-l

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Foto: Toomas Huik.

Kuidagi hooletu on see tasuline müügiteenus. Kui keegi müüb internetioksjonil oma telefoni kirjavigadest kubiseva tekstiga, siis on see sügavalt tema enda asi. Kas aga oleksite valmis sellise pakkumise eest ka raha maksma? Mina küll ei oleks, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Selleks et kõik ausalt ära rääkida ja mitte kedagi reklaamida, tunnistan alustuseks, et kindlasti pole ka Pindi Kinnisvara patust päris puhas. Müüme kokku üle 3500 kinnisvaraobjekti ning oleks naiivne väita, et kõik need on kirjavigadest vabad. Mis loomulikult ei ole vabandus.

Üks kirjaviga tähendab rahulolematut klienti ning kümmet tema sõpra ja sugulast, kes vea teinud kinnisvarafirmale kriipsu peale tõmbavad. Karm äri. Aga samas õiglane.

Tegelikult on igale müügiorganisatsioonile juba üks rahulolematu klient liiga palju. Ideaalis ei tohiks sellist asja üldse juhtuda, kõik müügitekstid peaksid olema keeleliselt korrektsed, iga müügiproff peaks pidama õigekirja auasjaks ning ikka sisse lipsanud vead tuleks parandada esimese tähelepaneku peale. Aga miks siis on nii paljud kinnisvarakuulutused kirjutatud keeles, mida ei sobigi eesti keeleks nimetada?

Endise ajakirjanikuna sain nii kõva koolituse, et siiani häbenen iga koma, mis tekstist puudu jäänud. Ehkki olid veel toimetaja, keeletoimetaja ja küljendaja, kes omakorda kõik tekstid üle lugesid. Tundub aga, et tegelikult on keelesolkimine palju laiaulatuslikum ning inimesed, sealhulgas müügirahvas, ei oska hinnata teksti kui emotsiooni loojat.

Sellel hetkel, kui tekstist kaob emotsiooni vahendamine, muutub teisejärguliseks ka õigekiri. Aga see pole enam müük, vaid müügi matkimine. Nagu valgumari lõhemarja kõrval, kaaviari ja mustaks võõbatud tarretisepallikeste võrdlusest rääkimata.

Iga kord, kui keegi väidab mulle, et müügiteksti lihvimine pole oluline, toon valdkonnavälise lihtsa näite. Teeme proovi – võtame katsejäneseks tuntud automargi esinduse kodulehelt reklaamteksti ja lisame sinna mõned ortograafilised apsakad.

«Uhi uus ........ saabub turule kolme eri tüüpi kerega: sporttlik 5-ukseline luuk pära, sifakas 4-ukseline sedaan ja stiilne 5-ukseline universal.»

Kas te tahate veel seda autot? Alati võib öelda, et tegijal juhtub. No muidugi juhtub. Aga kui jääte mõtlema, et seesama seltskond vahetab teie autol edaspidi piduriklotse? Ikka tahate? Mina enam ei tahaks. Kinnisvara müük on läbi ja lõhki emotsioonide müümine. Inimesed, kes langetavad müügiotsuse, teevad seda tavaliselt isikliku emotsiooni tipus olles, olgu see siis positiivne (kokkukolimine, lapse sünd) või negatiivne (lähedase surm, lahutus, rahalised raskused).

Samas jäävad need emotsioonid värvatud müügipersonalile tihtipeale rääkimata – see on ka loomulik, sest isiklikud sündmused ei ole tingimata võõra kinnisvaramaakleri asi. Küll aga on võõra kinnisvaramaakleri elementaarseks kohuseks anda endast kõik, et kaup õiglase hinna eest maha saaks müüdud.

Kui aga müügiteksti on pikitud lapsikud vead, pole see enam müüja suhtes õiglane, vaid tema huvide kahjustamine. Inimene, kes usaldab teenusepakkuja kätesse oma kõige kallima maise vara, on väärt vigadevaba müügimaterjali. Eriti, kui terve protsessi eest esitatakse kopsakas arve.

Võimalik, et minu taluvuse piir on keskmisest madalamal, aga usun tõemeeli, et müügitekst on terve ettevõtte visiitkaart. Ja kui see visiitkaart on räpakas, peetakse tervet ettevõtet lohakaks.

Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismõtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.