Vastutusala, mida juht ei tohi kunagi delegeerida

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Microsofti juhatuse esimees Steve Ballmer
Microsofti juhatuse esimees Steve Ballmer Foto: AP / Scanpix

Delegeerimine on populaarne, kuigi juhtide võimekus seda teha on erinev. Tavaliselt jäetakse enda kätte see valdkond, milles end kõige kindlamalt tuntakse. Kuidas on aga ettevõtte kultuuri kujundamisega? Seda vastutust ei tohi delegeerida, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.

Seda kinnitab järjest enam juhtivate ettevõtete käitumine. IBMi tegevjuhi Ginni Rometty arvates on kultuur ettevõtte kõige väärtuslikum vara. Steve Ballmer, Microsofti juht on öelnud: «Minu põhitegevus on suunatud muudatuste esilekutsumisele ettevõtte kultuuris.» Howard Schultz, Starbucksi juht on kirjutanud: «Starbucksi edu taga on peamiselt meie töötajad ning nende kantav kultuur.»

Endised Harvard Business Schooli professorid John Kotter and James Heskett on samuti kinnitanud tugeva seose olemasolu selge, haarava kultuuri ning suurepäraste tulemuste vahel (vt  Corporate Culture and Performance [Free Press, 1992]). Paljud liidrid ei vaja tõendeid, kuna omavad isiklikku kogemust seose paikapidavuse kohta.

Kultuuri tähtsustamine pole sama kui ettevõtte «kultuuri tegevjuhiks» olemine. Tegevjuht on kõige nähtavam liider. Tema suhtumisest ja suhestumisest sõltub otseselt see, kuidas töötajad end tunnevad ning millised on ettevõtte tulemused. Starbucksi juht Schultz kirjeldab juhi rolli järgnevalt: «Nii nagu täiusliku tassi kohvi serveerimine, pole ka lugupidav ning usaldusel põhinev kultuur kinni ühes konkreetses elemendis. See on kombinatsioon arusaamisest, protsessist ning südamest – triost, mida tuleb pidevalt timmida.» (How Starbucks Fought for Its Life without Losing Its Soul (Rodale Books, 2012))

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles