Eestisse veinidefitsiit veel jõudnud pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti avaldatud maineka investeerimispanga Morgan Stanley raportist selgus, et kui võtta arvesse nii vein kui ka veinijoogid (vermut, šerri jm), oli veinidefitsiit maailmas mullu juba 300 miljonit kasti, mis on viimase poole-saja aasta suurim näitaja.
Nappuse põhjuseks on üha kasvav nõudlus veini järele, samas kui viinamarjaistanduste toodang on juba alates 2004. aastast aina kahanenud. Raportis ennustatakse lähiaastatel veinidefitsiidi jätkumist, mis toob endaga kaasa ka hinnatõusu.
Liviko impordijuht Erbi Kildjer selgitas, et ülemaailmne veinidefitsiit sai alguse aastatetagusest suurest viinapuuaedade hävitamisest Prantsusmaal, suundumust süvendasid kuiv ja soe 2011. ja 2012. aasta, mis vähendasid saaki Euroopas, ning 2013. aastal tabas mitut Prantsusmaa piirkonda rahe, mis hävitas ligi 40 protsenti saagist. Teisalt on veini tarbimine kasvanud eelkõige Ameerika Ühendriikides, Aasias ja Venemaal.
«Kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis kannatavad eeskätt väga odavad ja allhanketooted, näiteks mõne suure kaubandusketi oma sildiga veinid või eri riikides pudeldatud Sovetskoje. Nende tootmine kas lõpetatakse või tõuseb oluliselt hind,» kirjeldas Kildjer. Nende jookide hind on tema sõnul eelnevatel aastatel kerkinud 30–50 protsenti.
Teiseks kannatab defitsiidi puhul Kildjeri hinnangul odavamate viinamarjadest destilleeritud jookide tootmine – näiteks pole odavaid marju, millest odava brändi jaoks piiritust destilleerida. «Mitmed endised brändid on juba piiritusjoogid, kuna seal on võimalik muust toormest piiritust lisada,» rääkis ta.
Seega on Kildjeri sõnul veinidefitsiit vähendanud halva veini, vahuveini ja brändi hulka turul ning märgatavalt on tõusnud odavamate jookide hinnad. Samas on tema kinnitusel Eestis nii suur hulk veinitarnijaid (üle 70), et klient leiab alati midagi uut, head ja normaalse hinnaga.