Pangandusliidu teise samba arutelu liikus edasi tulevale nädalale

Saksamaa rahandusminister Wolfgan Schäuble (keskel) rääkimas Hollandi rahandusminstri ja eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloem (paremal) eile enne eurogrupi istungit Brüsselis. Taga Eesti rahandusminister Jürgen Ligi.

FOTO: SCANPIX

Kuivõrd teisipäeval toimunud Euroopa Liidu rahandusasjade nõukogu Ecofin kohtumisel pangandusliidu teise samba, ühise kriisilahendusmehhanismi, osas lõplikku lahendust ei leitud, tuleb tuleval nädalal kokku erakorraline istung, sest kokkuleppele soovitakse jõuda enne tuleva nädala lõpus toimuvat Euroopa Liidu Ülemkogu.

Siiamaani on kriisilahendusmehhanismis kokku leppimist tagasi hoidnud Saksamaa vastuseis ühisele kriisilahendusfondile, mida sooviti muuta erinevate liikmesriikide fondide võrgustikuks. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on vastuolud siiski taandunud ning tulevasse nädalasse jääb viimaste detailide kindlaks määramine.

«Tõenäoliselt tekitatakse liikmesriikide fondide võrgustik, millest moodustab ka omaette ühisosa,» rääkis BNSile minister kolmapäeval toimunud pressibriifingul.

Kriisilahendusfondi mahuks kavandatakse 1 protsent kõigist euroalas tagatud hoiuste mahust ning see summa peaks koguneme ligikaudu 10 aastaga. Senikaua tagatakse kriisilahendusmehhanismi töö erinevate seni töötanud kaitsemehhanismide abil ja osaliselt tõenäoliselt ka stabiilsusmehhanismi vahenditest.

Esialgu luuakse kriisilahendusmehhanism liikmesriikidevahelise leppega, kuid tulevikus kavatsetakse see võtta ka Euroopa Liidu õigusega. Seda selleks, et vältida praeguses õigusruumis vastuolude teket ning võimalikke kohtuasju. «On selge, et liikmesriigid võivad oma pangandussektorile kehtestada teatavad reeglid, kuid kui Euroopa Liit seda tegema hakkaks, siis võiks see põhjustada vaidlustusi,» rääkis Ligi.

Riikidevahelise leppega võivad liituda ka euroalasse mitte-kuuluvad riigid. Praeguse seisuga on endiselt kõige negatiivsemalt kriisilahendusmehhanismi vastu meelestatud Suurbritannia, Rootsi positsioon on muutunud leebemaks ja Taani on olnud alati suhteliselt avatud sellele võimalusele, lisas ta.

Pangandusliidu esimese samba - ühtse pangandusjärelevalve - osas on juba jõutud kokkuleppele ning see käivitub 2014. aasta sügisest. Teine sammas ehk kriisilahendusmehhanism peaks käivituma 2016. aastast. Perspektiivis peaks pangandusliit saama ka kolmanda samba ehk ühtse süsteemi euroala hoiuste tagamiseks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles