Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naiskogu Kadri eestvedamisel toimus Tammsaare pargis naiste ja meeste palgalõhe vastane pikett.
Naiskogu Kadri eestvedamisel toimus Tammsaare pargis naiste ja meeste palgalõhe vastane pikett. Foto: Peeter Langovits

Euroopa Komisjoni viimastest andmetest selgub, et Euroopa Liidus erineb meeste ja naiste palk või keskmine tunnitasu 16,2 protsenti – see ei ole aasta jooksul vähenenud.

Euroopa Komisjoni avaldatud aruande kohaselt teenivad naised meestest vähem kõigis ELi riikides. Palgaerinevus ulatub 27,3 protsendist Eestis 2,3 protsendini Sloveenias.

Üldnäitajad osutavad sellele, et viimastel aastatel on palgalõhe veidi vähenenud (1,1 protsenti aastatel 2008–2011). Täna avaldatavast aruandest selgub, et suurim probleem palgalõhe vähendamisel ELis on võrdse tasustamise eeskirjade puudulik kohaldamine praktikas ja asjaolu, et naised oma õigusi liikmesriikide kohtute kaudu harva maksma panevad.

Komisjon on aluslepingute kaitsjana taganud, et liikmesriigid on võrdset kohtlemist käsitlevad ELi õigusaktid nõuetekohaselt oma õigusesse üle võtnud. Sellega seoses on komisjon algatanud 23 liikmesriigi suhtes rikkumismenetlused, kuna nende liikmesriikide mitmed õigusaktid ei vasta ELi soolise võrdõiguslikkuse õigusaktidele. Kõik peale ühe rikkumismenetluse on lõpetatud.

Komisjoni aruandest selgub siiski, et võrdse tasu põhimõtte rakendamist takistab palgasüsteemide läbipaistvuse ja võrdset palka käsitlevate selgete võrdlusaluste puudumine ning ebavõrduse all kannatavatele töötajatele antava teabe vähesus. Palkade suurem läbipaistvus aitaks parandada töötasuga seotud diskrimineerimise üksikohvrite olukorda, kuna nad saaksid senisest hõlpsamini võrrelda oma tasu teise sugupoole töötajate tasudega.

Praktikas on ainult Prantsusmaa ja Madalmaad võtnud 2006. aasta võrdõiguslikkuse direktiivi oma õigusesse piisavalt hästi üle ning neilt ei nõuta lisateavet. Komisjon jälgib ülejäänud 26 liikmesriigi olukorda ja tagab vajaduse korral täiendavate rikkumismenetluste kaudu, et ELi õigusega kehtestatud õigused rakendatakse täielikult ja neid kohaldatakse praktikas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles