Saksa lugejad eestlastele eurotsoonist: «Tere tulemast uppuvale laevale!»
13. mai 2010, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa lugejad reageerisid uudisele Eesti kutsumisest eurotsooni üldjoontes negatiivselt ning levinud on arusaam, et Eestist võib saada uus Kreeka, keda tuleb mõne aasta pärast abistama asuda.
Saksamaa väljaanne Die Welt on Euroopa Komisjoni heakskiitu Eesti eurotsooniga liitumisele kajastanud üsna laialt ning artiklid on saanud lugejatelt ka hulgaliselt vastukaja sadade kommentaaride näol.
Stefanie Bolzeni artikkel sel teemal kannab väljaandes pealkirja «Eesti on eurotsoonile õnnistuseks». Autor tõdeb, et esmapilgul tundub Eesti eurotsooni vastuvõtmine jabur, kuid kinnitab, et tegelikult on tegemist õige otsusega, sest Eesti on kõik vajalikud kriteeriumid täitnud.
«Kutsugem siis eurotsooni ka Kongo ja Afganistan»
Just sellele väitele on reageerinud paljud lugejad kommentaariumis. Väga levinud seisukoht on, et Eesti vastuvõtmine ei tundu jabur mitte vaid esmapilgul, vaid ka siis, kui sellele tuhat korda mõelda.
«See ei muuda eurotsooni tugevamaks, vaid toob järjekordse delegatsiooni laua äärde oma rahvuslikke huvisid läbi suruma,» kirjutab kommentaator EU-Aussteiger (tõlge: «EL väljaastuja») nime all.
Väga levinud on ka iroonilised õnnitlused Eestile «uppuvale laevale» ja «tühja laua äärde» saabumisel.
Mitmed kommentaatorid näevad Eestit kui vaest riiki, kes ootab Brüsselis peod välja sirutatult abiraha. Samas paistab kommentaatorite seisukohtadest ka palju teadmatust – näiteks kiputakse arvama, et Eesti hakkab alles Euroopa Liiduga liituma.
«Eestit tuli finantskriisi ajal toetada võrdlemisi suurte laenudega. Lisaks on see riik poliitiliselt ebastabiilne,» kirjutab üks kommentaator.
«See maa on vaene ja hinnad kõrged. Eestlased on töökas rahvas, aga sellest ei piisa enam,» kirjutab teine.
Mitu kommentaatorit peavad Eestit narkopesaks ja Vene maffia kodumaaks ning võrdlevad meid selliste riikidega nagu Kongo või Afganistan.
«Balti riigid on täielikud banaanivabariigid, mis sõltuvad suuresti väliskapitali sissevoolust. Enne majanduskriisi toetus nende majandus ehitus- ja finantssektorile ning neid tuli kriisi ajal Lääne abiga toetada. Nende majandused ei ole konkurentsivõimelised,» kirjutas üks Moskvas resideeruv sakslane, kes enda kinnitusel puutus Eesti ja Leeduga tööalaselt kokku.
Eesti on uus Kreeka
Tugevalt reageerivad lugejad ka seisukohale, et Eesti liitumine teeb eurotsooni tugevamaks. Mitu kommentaatorit toob välja, et sama öeldi omal ajal ka Kreeka kohta.
«Kreeka tõi meile pistaatsiapähkleid ja oliive, Eesti toob meile merevaiku,» võrdles üks kommentaator Eesti ja Kreeka majandusi. Samuti rõhuti sellele, et ka Kreeka täitis kõik tingimused eurotsooniga liitumiseks.
«See, et kriteeriumid on täidetud, pole mingi näitaja, et Eesti majandus puhkeb koos euroga õide. Mida see riik ekspordib? Mida see riik toodab?,» küsib Georgi nime alt kommenteerinu.
«Tulemus on sama, mis Kreekas või teistes riikides. Pärast 2-3 aastat lebab Eesti majandus maas ning IMF või EL päästefond peab sellega tegelema,» jätkab ta.
Samu seisukohti on ka ajalehes Süddeutsche Zeitung ilmunud loo juures. Selle väljaande kommentaariumis võtavad sõna ka informeeritumad lugejad, kes toovad välja näiteks väikse välisvõla ning Eesti eristumise teistest Balti riikidest.