Andrus Karnau: ülekuumenemine ja inflatsioon ohustavad Eestit

Andrus Karnau

FOTO: Peeter Langovits

Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni raporteid lugedes selgub, et kaks kõige suuremat probleemi, mis eurotsooni uue liikme majandust ohustavad, on majandusmull ja inflatsioon.



Inflatsioon kasvas aastases arvestuses üle kümne protsendi 2008. aasta teises pooles, pärast seda on inflatsioon kiiresti vähenenud. Konvergentsi aruande koostamise perioodil oli aastane inflatsioon Eestis –0,7 protsenti ehk kontrollväärtusest 1,7 protsendipunkti võrra väiksem.

Komisjon ootab tänavu Eesti inflatsiooniks 1,3 ja tuleval aastal kaks protsenti. See mahub Maastrichti nõuete raamidesse, kuid on oht, et lähiaastail võib hinnatõus lubatud normist kiirem olla. Tooraine, eriti nafta hinnatõus maailmaturul ohustab väikese ja avatud majandusega Eesti inflatsiooni kriteeriumi. Oma mõju võib avaldada ka valitsuse soov eelarveaukude lappimiseks taas kord aktsiise tõsta.

Tugev mõju inflatsioonile on ka hinnatasemete ühtlustumisel. Euroopa Keskpanga ökonomistide hinnangul on Eestil väga keeruline inflatsiooni kontrolli all hoida.

Ülekuumenemine ehk uue mulli teke majanduses ohustab Eestit kõige enam. Mäletatavasti tekkis eelmine mull Eesti majanduses odava laenuraha toel, põhjustades esmalt ehituse ja kinnisvarasektori ülikiire kasvu ning seejärel terve riigi majanduse tasakaalustamatuse.

Nagu öeldud, on Euroopa Keskpanga analüütikute hinnangul inflatsiooni ja ka terve majanduse tasakaalust väljeminekut väga keeruline vältida. Seda põhjusel, et Eesti valitsus ja keskpank ei saa ajada eurotsoonist erinevat intressipoliitikat, millega vajadusel uut laenubuumist, inflatsioonihüppest ja palgakasvuplahvatusest koosnevat mulli ohjeldada. Stabiilne areng on aga euroala riigile esmatähtis.

Rahandusministeeriumi teatel saab Eesti hoida majandust tasakaalus riigieelarve ja kulude kärpimisega.

Riigieelarve tulude-kulude tasakaalus hoidmine on nii komisjoni kui ka keskpanga ekspertide peamine ootus Eestile. Ja mitte ainult tasakaalus, vaid vastavalt valitsuse lubadusele ka juba 2013. aastal ülejääki jõudmine. Eelarve ja maksud on ka kaks peamist (et mitte öelda ainsat) hooba, millega tagada Eesti majanduse tasakaalustatud areng eurotsoonis.

Tagasi üles