Parts: firmaautode maksustamise muutmine piiraks ausaid ettevõteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts küll kooskõlastas firmaautode maksustamise muutmise eelnõu, kuid tema sõnul piirab see ausate ettevõtete konkurentsivõimet.
«Kuna eelnõuga kehtestatakse ettevõtjatele täiendav maksukoormus ja suurendatakse ettevõtjate halduskoormust, peame mõistma, et nende muudatustega väheneb ka ausate ettevõtjate konkurentsivõime ning kiire maksupoliitika muutmine mõjub negatiivselt Eesti ettevõtluskonnale tervikuna,» kirjutab Parts käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskirjas.
Parts tahab, et rahandusministeerium viiks läbi lisauuringuid. «Palume seletuskirjas välja tuua, millised on maksupettustega tegelevate ja maksudest kõrvale hoidvate ettevõtjate arv ja neile ettevõtjatele iseloomulikud näitajad. Vastasel korral jääb arusaamatuks, miks praegust olukorda on üldse vaja muuta,» ütleb ta.
«Analüüsi tulemusel on võimalik kaaluda, kas oleks otstarbekas laiendada eelnõuga tehtavaid muudatusi vaid ettevõtjatele, kus risk maksupettusteks on suurim või on mõni muu alternatiiv, mis lahendaks nii rahandusministeeriumi mure kui oleks ka ettevõtluskeskkonna osas positiivsem,» räägib Parts.
Samuti soovib ta, et rahandusministeerium analüüsiks muudatuste mõju ettevõtjatele ja ettevõtluskeskkonnale tervikuna, millest peaks selguma, kas muudatuste mõju on proportsioonis saadava täiendava maksutuluga. «Muudatuse eesmärk ei saa olla maksutulude suurendamine ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime vähendamise hinnaga,» lausub Parts.
Maksusoodustuse kaotamise mõju iga-aastasele eelarvele oleks eelnõu kohaselt umbes 48 miljonit eurot. Muudatustega soovitakse muuhulgas sõiduautode omatarbe maksustamise asemel piirata sõiduautode ning nendega seotud kaupade ja teenuste ostmisel makstava käibemaksu mahaarvamist.
Kommentaar
Jürgen Ligi: Hea, et toetus maksusüsteemi korrastamisele on säilinud
Kõige tähtsam on, et sisuline toetus maksusüsteemi korrastamisele on alles ja eelnõud on taas kooskõlastatud ka MKM. Tegu on õigupoolest algusest peale olnud valitsuse üksmeelse ning parlamendi sisulise toetusega.
Kuna aga seekord, leebema variandi puhul, on MKM eelnõusid ka kritiseerinud kui konkurentsivõimet halvendavaid ja nõutud uuringuid pettuste arvu kohta, tuleb siiski anda ka omapoolne kommentaar.
Need eelnõud ei käi esmajoones mitte pettuste kohta, vaid näevad ette ebamõistliku soodustuse vähendamist auto soetamisel eraisiku asemel ettevõtte nimele. Kehtiv maksusoodustus moonutab ettevõtluskeskkonda vales suunas, soosib firmasid tegema tootlike investeeringute asemel vähetootlikku ja viima suuri summasid ettevõtlusest välja. Ühtlasi liigub raha sellega välja riigist ja riigieelarvest. Ükski neid tõsiasjadest ei saa ettevõtluse konkurentsivõimet parandada, vaid ainult halvendavad seda.
Nende väidete kontrolliks ei ole vaja muid uuringuid kui kontrollida MKMle alluva EASi strateegiat: kas seal on ette nähtud toetusskeeme sõiduautode ostmiseks? Selline ettevõtlustoetus oleks võrdne kehtiva maksusoodustuse mõjuga. Halduskoormus on paratamatu, kui tahetakse maksust täielikult vabaneda. Ent 100% asemel 50% käibemaksu mahaarvamine ei saa olla halduskoormust tõstev ning seda langetab omatarbe käibemaksu arvestuse kadumine.
Teiseks ei räägi me esmajoones pettustest, ehkki needki on asja juures tegelikkus. Me räägime autode erilisest kohtlemisest: kui teiste kaupade puhul tehakse vahet ettevõtlusega seotud ja mitteseotud kulude vahel ning viimasel juhul kehtivad erinevad maksud, siis sõiduautole tehakse praegu erand: käibemaks tagastatakse täies ulatuses sõltumata kasutusest, ehkki teada on, et erasõidud moodustavad sõitudest keskmiselt üle poole, ja sotsiaal- ning tulumaksusoodustuse saamiseks ei pea esitama mingeid dokumente. Taas ei ole siin tõestuseks vaja uuringuid. Ning pettuste kohta saab teavet siiski ainult vahelejäämiste puhul.
Mis puutub aususse, siis aususe etalon on erasõitudeks kasutatava sõiduauto enda, mitte maksumoonutatud keskkonna järgi firma nimele ostmine, ning soodustuse puhul on ka otsest pettust. Soomes näiteks võitleb majandusministeerium konkurentsivõime nimel just ausamat maksumaksmist juurutades. Usun, et ka Eestis soovivad majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandusministeerium tegelikult sama asja, nii nagu valitsuses koos ka otsustati