Uuring: investeeringud ja innovatsioon on tagaplaanile jäämas

Tööstussektor on endiselt Eesti majanduse lipulaev.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti ettevõtted prognoosivad järgmiseks aastaks käibekasvu ning mõõdukaid edusamme eksporditurgudel, kuid soovida jätab investeerimis- ja innovatsiooniaktiivsus, näitab SEB poolt Eesti äriklientide seas korraldatud uuring «Ettevõtlusbaromeeter 2014».

«Kuigi ettevõtted näevad järgmiseks aastaks käibekasvu, siis tulevikku kindlustavad tegevused nagu investeeringud ja innovatsioon on jäämas tahaplaanile – seda eriti koduturule keskendunud firmade seas. Eriti peaks investeeringutele ja innovatsioonile tähelepanu pöörama ekspordile suunatud ettevõtted, kes muidu jäävad väliskonkurentidele alla,» kommenteeris SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt.

Undi sõnul näitavad uuringu tulemused, et tööstussektor on endiselt Eesti majanduse lipulaev: valdkonda iseloomustab keskmisest suurem käibekasv, mida toetab põhiliselt eksport. Samuti on seal järgmiseks aastaks suured investeerimis- ja innovatsiooniplaanid, mis teevad tööstusvaldkonnast järgmise aasta kõige aktiivsema töökohtade looja. Kõige keerulisemad ajad paistavad ehitussektoris, kus ollakse käibe- ja ekspordikasvu osas pigem konservatiivsed.

25 protsenti ettevõtetest prognoosib üle 15-protsendilist käibekasvu

Kuna ettevõtted prognoosivad 2014. aastaks sisetarbimise suurenemist, siis valdav enamus, 92 protsenti, näeb järgmiseks aastaks käibekasvu, näitab uuring. Erandiks on ehitussektor, kus iga neljas ettevõte näeb isegi käibelangust. Optimistlikeks loeti ettevõtteid, kes planeerivad 2014. aastal kasvatada käivet rohkem kui 15 protsenti – üle Eesti olid neid 25 protsenti küsitletud ettevõtetest ehk seitse protsendipunkti rohkem kui aasta eest.

Kõige optimistlikumad sektorid on tööstus- ning kaubandussektor, kus pea iga kolmas ettevõte näeb järgmisel aastal üle 15-protsendilist käibekasvu. Kõige julgemalt vaatab käibe osas uude aastasse Pärnumaa, kus iga kolmas ettevõte näeb üle 15-protsendilist käibekasvu.

31 protsenti kavatseb olla aktiivsem eksportija

Kokku 31 protsenti ettevõtetest kavatseb siseneda uutele turgudele või laieneda olemasolevatel eksportturgudel. See on küll viie protsendi võrra väiksem näitaja kui aasta eest, kuid üldist majandusolukorda arvestades on väljavaated head.

Ekspordirindel on aktiivseim tööstussektor, kus kaks kolmandikku ettevõtetest kavatseb mahte ekspordiga suurendada. Kõige optimistlikum maakond on Ida-Virumaa, mis paistab silma tööstusettevõtete rohkuse poolest ning kus pea iga teine ettevõte vaatab eksportturgudele. Positiivsena võib välja tuua, et 70 protsenti eksportööridest teeb järgmisel aastal täiendavaid investeeringuid, mis on Eestimaa keskmisest investeeringute näitajast kõrgem.

Üle 30 000 euroseid investeeringuid kavandab 41 protsenti ettevõtetest

Üle 30 000 euroseid investeeringuid kavandab tööstussektori, aga ka logistika- ja põllumajandussektori juhtimisel 41 protsenti ettevõtetest, mida on seitsme protsendipunkti võrra vähem kui aasta eest.  Summalise piiranguta investeerib kokku 61 protsenti ettevõtetest. Rohkem investeeritakse seadmete soetamisse ja tootmisbaaside renoveerimisse. Maakondadest on kõige aktiivsem investeerija suure põllumajandus- ja tööstussektoriga Järvamaa, kus sisuliselt kõik 33 küsitletud ettevõtet planeerivad järgmisel aastal investeeringuid.

Töökohti lisandub ligi 700

Töökohtade loomisel on ettevõtete optimism säilinud ning uusi töökohti lisandub üle Eesti uuringus osalenud ettevõtetes 683 ehk peaaegu sama palju kui prognoositi aasta eest. Töökohtadest luuakse 30 protsenti tööstussektoris. Töökohtade vähenemist on näha ehitussektoris, mille osakaal töökohtade vähenemises on 40 protsenti. Ootuspäraselt tekib kõige rohkem uusi töökohti Tallinnas ja Tartus ning kõige aktiivsemalt värbavad inimesi ettevõtted, mille aastakäive on vahemikus 200 000 kuni kaks miljonit eurot (40 protsenti uutest töökohtadest) ning üle 6,5 miljoni euro (20 protsenti). Kõige optimistlikumad maakonnad töökohtade loomisel on Hiiumaa ja Ida-Virumaa.

Innovatsiooniga tegeleb 59 protsenti

Kui mullu kavandas 62 protsenti ettevõtetest innovatsioonitegevusi, siis 2014. aastaks on see plaan 59 protsendil. Kõige uuendusmeelsemaks valdkonnaks on tööstus, kus pooled ettevõtted plaanivad toote või teenuse uuendamist. Üle kolme miljoni eurose käibega ettevõtetest teeb uuendusi kolmveerand ning kõige innovaatilisemad piirkonnad on Saaremaa ja Hiiumaa.


32 protsenti küsitletud ettevõtetest olid kuni 200 000 eurose aastakäibega, 24 protsenti käibega vahemikus 200 000 – 650 000 eurot, 22 protsenti 650 000 – 2 000 000 eurot, 12 protsenti käibega kaks kuni viis miljonit eurot ning üheksal protsendil oli käive üle viie miljoni euro.
Kõige arvukamalt olid uuringus esindatud põllumajandussektori ettevõtted, mille osakaal ulatus 20 protsendini. Kaubandussektorist oli 19 ning tööstussektorist 17 protsenti vastanutest. Ehituse osa oli 11 ning transpordil ja logistikal kaheksa protsenti, teistel juba vähem.

Tagasi üles