Ligi: krooni vahetuskurss ei muutu

FOTO: Kollaaž Katri Karing

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti krooni vahetuskurss 15,6466 krooni ühe euro eest fikseeritud ning see ei muutu.

Ligi ei pea tõenäoliseks, et Eesti liitumist eurotsooniga saaks järgmistes faasides enam takistada. «Sisulisi argumente Eesti vastu ei ole. Ainus küsimus on, kas me jaksame kõigega korraga tegeleda,» rääkis minister ETV saates «Vabariigi kodanikud».

Ligi kinnitusel näitavad prognoosid, et järgmisel aastal kasvab Euroopa Liidus kõige kiiremini just Eesti majandus ning ka neljaprotsendine kasv oleks väga hea.

Ligi väitel on ka Eesti ettevõtlus euro tulekuga hästi kohanenud ning majanduskasv on selgelt ekspordipõhine. «Ma usun, et teises kvartalis, mis praegu veel kestab, võib meil olla juba väike kasv ja kolmandas kvartalis on kindlasti juba kasv,» märkis Ligi.

Mainori Kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak seevastu kõhkles, et Eesti nö kutsuti pulma, aga võib olla sattusime hoopis matustele, kuna me ei tea, kuhu me 2011. aasta 1. jaanuaril tegelikult astume.

Arrak näeb eurotsoonis ja Euroopa Liidus laiemalt praegu väga palju probleeme, eesotsas Kreeka kriisiga, kuid samas ei ole liit tema hinnangul valmis neid probleeme tunnistama.

Küll aga nentis Arrak, et Eestil on põhjust selg sirgu ajada, sest me oleme tõstanud, et meil on paindlik majandus ning kulude kärpimisega on võimalik ellu jääda.

Eesti Panga president Andres Lipstoki sõnul on Eesti liitumine eurotsooniga ühelt poolt kindlasti rõõmustav, kuna selle nimel on kaua palju tööd tehtud, kuid teiselt poolt ei tohi šampust veel kindlasti jooma hakata, sest mitu sammu Eesti vastuvõtmiseks on veel ees.

Lipstoki arvates tõestas Euroopa Liidu abipaketi kokkupanek, et liit on veel täies elujõus ning üle pika aja on riigid suutnud teha midagi üheskoos.

Eurole üleminek annab Lipstoki sõnul Eestile võimaluse anda riigi majanduse taastamisele uut hoogu.

Euroskeptik ning Akadeemia Nord professor Ivar Raig aga leidis, et Eestil on veel viimane võimalus eurotsooniga liitumisele ei öelda. Raigi sõnul on murettekitav, et valdav osa ELi riike on lubatust rohkem laenanud ning lõpuks tekib absurdne olukord, kus väike Eesti peab hakkama suurte riikide võlgasid kinni maksma.

Raig usub, et Eesti jääb EL-is vaeseks ääreriigiks, kellele ei anta sõnaõigust.

Tagasi üles