Riik tahab ühtlustada reformimata riigimaa maksustamist
4. detsember 2013, 17:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kavatseb neljapäevasel istungil võtta vastu maamaksuseaduse muudatuse, mille eesmärk on muuhulgas likvideerida vajakajäämised kehtivas seaduses seoses reformimata riigimaa maksumäära kehtestamisel.
Maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lahendada kehtiva seaduse redaktsiooni rakendamisel tekkinud probleeme, seisab valitsuse homse istungi päevakorras.
Kohaliku omavalitsuse üksustel on praktikas tekkinud probleeme jätkuvalt riigi omandis olevate ehk reformimata maatükkide maksustamishinna määramisel. Kuna õigusaktides ei ole sätestatud reformimata maa maksustamishinna määramise metoodikat, on kohalikud omavalitsused määranud maatükkidele maksustamishinnad erinevatel alustel.
Tagamaks reformimata maade ühetaolise maksustamine, sätestatakse eelnõus, et enne maa maakatastris registreerimist arvutatakse maatüki maamaks sihtotstarbeta maa maksustamishinna alusel.
Samuti on eelnõu eesmärk tagada maamaksu arvutamiseks vajalike andmete ühetaoline esitamine, kvaliteet ning kontrollitavus. Seetõttu sätestatakse omavalitsustele kohustus esitada alates 2015. aastast maksu- ja tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu.
Maamaksu infosüsteemi kogutakse maamaksu arvutamiseks vajalikud andmed teistest andmekogudest nagu rahvastikuregister, kinnistusraamat, maakataster, ehitisregister, äriregister, riigi kinnisvararegister, aadressiandmete süsteem ja luuakse keskkond maamaksu alusandmete kontrollimiseks, sisestamiseks ja muutmiseks.
Pärast alusandmete kontrollimist ja vajadusel täiendamist saavad omavalitsuse üksused andmed infosüsteemi kaudu esitada maksu- ja tolliametile.
Maamaksu infosüsteemi kasutusele võtmisel ei ole omavalitsustel vaja enam teha kulutusi maamaksu arvutamiseks vajalike andmete kogumiseks ja haldamiseks loodud infosüsteemide töös hoidmiseks ning arendamiseks, märgitakse eelnõu seletuskirjas.
Kuna kehtivas seaduses on avalikus kasutuses oleva maa mõiste jäetud defineerimata, siis on selle sisustamine tekitanud kohalike omavalitsuse üksustes segadust. Eelnõuga sätestatakse seaduses sõnaselgelt avalikult kasutatavate maade loetelu. Nendeks on avaliku veekogu, avalikult kasutatava veekogu ja avalikult kasutatava tee alune maa. Samuti maa, millel on üldkasutatava maa sihtotstarve.