Kas Euroopa valitsused on rikkunud majanduskriisi käigus oma kodanike inimõigusi? Euroopa Nõukogu värske raporti valguses võib vastus olla jah.
Euroopa Nõukogu näeb kasinuses inimõiguste rikkumist
4. detsember 2013, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi inimõigused said hoobi eelkõige tänu majanduslangusele, tuli palju pahandust just valitsuste kasinuspoliitikast, väidab raport.
Süüdi on nii avalike kulutuste kärped, regressiivne maksupoliitika, vähenenud töökindlustus ja pensionikärped, vahendab Wall Street Journal Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Nils Muižnieksi loetelu.
Kannatada on saanud kogu inimõiguste skaala alates õigusest korralikule tööle, normaalsele elustandardile ja sotsiaalkindlustusele ning lõpetades sõnavabadusega, väidab volinik.
Liikmesriigid ei tohi teha majanduspoliitika vallas erandit inimõiguste normide ja põhimõtete rakendamisel, noomib Muižnieks.
WSJ juhib tähelepanu sellele, et kuigi Euroopa Nõukogu võimalused muuta riikide poliitikat on piiratud, võib nende tuntuim institutsioon – Euroopa Inimõiguste Kohus – jõustada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni klausleid. Ühtlasi on nõukogul volitused jõustada Euroopa sotsiaalhartat.
Nimetatud lepete alusel saavad inimesed esitada nõukogule oma kaebusi ning valitsused on juriidiliselt kohustatud nõukogu otsuseid arvestama.
Ühe näitena sellest on Kreeka ametiühingud esitanud kaebuse riigi kasinusprogrammis sisalduvate pensionikärbete vastu. Euroopa sotsiaalõiguste komitee – nõukogu osakond, mis tegeleb Euroopa sotsiaalharta jõustamisega – otsustaski aprillis, et kärped rikuvad «õigust sotsiaalkindlustusele».
Nõukogu pressiesindaja Andrew Cuttingi sõnutsi võib eilset raportit kasutada abivahendina kohtuvaidlustes. WSJ vihjab ettevõtlikele juristidele, et inimõiguste valdkonnas võib oodata lähiaastatel kasvu.