Seli: Eesti sadamates on Vene transiidi jaoks ruumi küll

Kütuserong Vene naftaga teel Muuga sadamasse.

FOTO: Priit Simson

Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli ütles, et kui Venemaa tõesti otsustab rohkem transiiti Eestist läbi suunata, siis on Eesti sadamad nii kauba vastuvõtuks kui investeeringuteks valmis.

Vene transiidi pudelikaelaks on Seli sõnul jätkuvalt piiri läbilaskevõime ja Vene raudtee tariifipoliitika, mida tuleks muuta. «Seni on Venemaa lähtunud rohkem poliitikast kui majandusloogikast, oleks tore, kui see nüüd muutuks,» sõnas ta, lisades, et seni on Venemaa vedanud tooraine välja oma sadamate kaudu eelkõige poliitikast lähtuvalt.

«Loodame, et külm talv, kus Peterburi ja Ust-Luga sadamad jääs olid, pani Vene ärimehed mõtlema ja taas rohkem meie sadamate poole vaadata,» avaldas Seli lootust, et tegu on uue arenguga.

Tallinna Sadamal on võimalused uuteks investeeringuteks Seli sõnul olemas, olgu siis tegu konteinerterminali või tööstuspargiga. Rohkem tuleks siin aga kaupadele lisaväärtust juurde anda, sest see looks töökohti ja oleks riigile kasumlikum kui lihtne läbivedu.

Kui varem olid kaubaomanikud ja operaatorid eraldi, siis nüüd on paljud kaubaomanikud operaatoreid üles ostnud. Nii on ka Vene kapitali Eestisse juurde tulnud.

Sadamate võimsused pole Eestis praegu kaugeltki täies mahus rakendatud ja neis leiab ka uusi investeerimisvõimalusi. Sillamäe sadam töötab näiteks vaid kolmandiku võimsusega, üle on nii võimsust kui territooriumi ka Paldiski mõlemas sadamas ja Muugal. Teine küsimus on, mis sinna sobib.

Seli hinnangul on viimasel poolel aastal toimunud soojenemine Eesti-Vene majandussuhetes igal juhul tervitatav. «Ehk on sellele kaasa aidanud ka eurohuvi, sest Venemaa jaoks on lisaks Ameerikale ja Aafrikale ka Euroopa turg väga oluline.»
 

Tagasi üles