Sester: riigikogu ei nõustu ministeeriumide kulutuste külmutamisega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sven Sester
Sven Sester Foto: Peeter Langovits / Postimees

Rahandusminister Jürgen Ligi idee külmutada ministeeriumide eelarvetest 1,2 protsenti kuni firmaautode käibemaksusoodustuse piirangu jõustumiseni ei leia rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul riigikogus toetust.

Kuigi tegemist oleks Ligi hinnangul kõige valutuma lahendusega, siis IRLi fraktsiooni kuuluva Sesteri sõnu tähendaks see avaliku sektori palkade kärpimist, milleks nad valmis ei ole.

Sester ei nõustu ka Ligi hinnanguga, et riigifirmade dividendide suurendamisega ei ole 24 miljoni euro suurust  eelarveauku võimalik  katta. «Meie andmetel on see võimalik. See ei ole küll pikaajalises plaanis jätkusuutlik, aga lühiajaliselt, seni kuni see ettevõtte majandustegevust ei kahjusta, on see võimalik,» kinnitas Sester.

Lisaks eelarve kärpimisele on võimalike katteallikatena olnud juttu ka nii Kreeka laenu intresside ajatamisest kui täiendavast riigimaa müügist. Millise võimaluse kasuks rahanduskomisjon lõpuks otsustab, peaks selguma komisjoni neljapäevasel istungil. Sesteri sõnul on võimalik ka mõne muu variandi leidmine või erinevate võimaluste kombinatsioon.

Ühtlasi ei nõustu Sester ka Ligi süüdistustusega, et auk eelarves on riigikogu tekitatud, ning viitab sellele, et rahandusministeerium oli eelarves arvestanud tuludega seadusest, mis ei olnud veel vastu võetud. Komisjoni esimehe hinnangul on rahandusminister parlamendi sellega nüüd tugeva pressi alla pannud, kuid ta lisas, et lahenduse leidmine on koalitsiooni ühisvastutus.

Reformierakonna saadikurühma aseesimees, rahanduskomisjoni kuuluv Remo Holsmer toonitas samuti, et riigikogu pole riigieelarve tasakaalu ei ühele ega teisele poole muutnud. «Riigikogu ei ole tasakaalu kindlasti mitte halvendanud, see on täpselt selline, nagu valitsusest on eelarve meile tulnud,» lausus ta.

Seejuures märkis ta autode käibemaksustamise ettepanekutest rääkides, et parlamentaarses riigis ei saa ükski valitsus eeldada, et valitsusest tulnud eelnõud peaksid parlamendis automaatselt seaduseks saama.

Olukorra lahendamist arutas täna valitsusliidu eestseisus. Holsmeri sõnul on tulude suurendamise võimalusi viis kuni seitse ning dividendide suurendamine on neist vaid üks. Tema sõnul ootab riigikogu ära rahandusministeeriumi analüüsi eri ettepanekute mõjude kohta ning langetab sellest tulenevalt otsuse, millist varianti eelarvetasakaalu parandamiseks kasutada.

Samas kinnitas ta Reformierakonna fraktsiooni valmisolekut jätkata ka autode käibemaksustamise arutelu, kui vastavad eelnõud jõuavad uuesti riigikokku. «Oleme jätkuvalt seisukohal, et teemaga tuleks edasi tegeleda, ja oleme valmis aruteludeks. Selles osas on meil ka IRLiga sama positsioon,» ütles Holsmer.

Rahandusministeerium saatis autode maksustamisega seotud eelnõud eelmisel nädalal huvigruppidele ja ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Millal teema uuesti riigikogusse jõuab, ei ole veel teada. Rahandusminister on öelnud, et tahaks autode maksustamisega seotud küsimused saada klaariks järgmise aasta kevadeks.

Riigieelarve peaks parlament vastu võtma järgmisel nädalal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles