Jaemüügi kasvu panustasid kiire palgakasv ja aeglustunud inflatsioon

Liisu Arumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast neli kuud kestnud langust suurenes müügimaht ka tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis.
Pärast neli kuud kestnud langust suurenes müügimaht ka tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Jaemüügisektoril on jätkuvalt head ajad, aastaga on kasvanud palgad ja suurenenud hõivatute arv, mis on loonud tugeva baasi sisekaubanduse kasvuks. Samuti annab tuge inflatsiooni aeglustumine, seda eriti toidukaupades, mis oktoobris aastases võrdluses kallinesid 1,7 protsenti ja kuises võrdluses odavnesid 0,2 protsenti, teatab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Samal ajal jätkab rekordite tegemist kodumajapidamiste hoiuste jääk, mis läheneb juba viiele miljardile eurole. Kuigi hoiuseintressid on endiselt madalad, eelistatakse oma sääste tarbimise või investeerimise asemel pangakontol hoida. Samas on laenudes tekkimas väike trendimuutus – kui tänavu kevadeni kodumajapidamiste laenujääk stabiilselt vähenes, siis nüüd on see hakanud jälle vaikselt kasvama. Esialgu on kasv tulnud peamiselt eluasemelaenudest, kuid ka tarbimislaenudes on jäägi vähenemine peatunud ning saavutatud stabiilne tase. Seega on tarbija muutunud julgemaks ning finantsiline kindlus on piisav, et alustada jälle tarbimist oma tuleviku sissetulekute arvel.

Positiivne on näha, et pärast neli kuud kestnud langust suurenes müügimaht ka tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis, kus müük suurenes aastaga viie protsendi võrra. Jätkuvalt näitab kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 28 protsenti. Selle segmendi osakaal kogu jaemüügis on praegu küll veel väga madal ning online-kaubandus on võrreldes teiste OECD riikidega Eestis suhteliselt vähearenenud, kuid tõenäoliselt hakkavad inimesed lähiaastatel ostude tegemiseks üha rohkem kasutama ka internetis pakutavaid võimalusi.

Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud oktoobris kümme protsenti, mis oli eelnenud kuude keskmisest mõnevõrra aeglasem. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis suurenes 12 protsenti, remondis ja hoolduses kahanesid mahud 38 protsendi võrra. Mootorikütuse jaemüük suurenes oktoobris mullusega võrreldes kaks protsenti, olles samal ajal 7,6 protsenti odavam.

Hetkel on olukord kaupmeestele soodne, kuid sellegipoolest ei tasuks liiga julgeks minna. Praegune kiire palgakasv, mis on tulnud suuresti kasumite arvel, ilmselt sellises tempos ei jätku. Samuti teeb mõnevõrra ettevaatlikuks hõive statistika, kus kolmandas kvartalis oli hõivatute arv väiksem kui teises, kuigi ajalooliselt on kolmandas kvartalis hõive peaaegu alati kasvanud. Seega järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist, kuid pikema prognoosi puhul võiks jääda pigem ettevaatlikuks.

2013. aasta oktoobris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 395 miljoni euroni, suurenedes aastaga seitse protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes augustiga ühe protsendi. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 475 miljonit eurot, kasvades aastaga viis protsenti. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles