Uuring: Eesti on merekaubaveo vallas Läänemere liidrite seas

Liisu Arumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubalaev ankrus Leppneeme ja Kelvingi traaversil.
Kaubalaev ankrus Leppneeme ja Kelvingi traaversil. Foto: Küllike Rooväli / Postimees

Konkurentsis Läänemere idaosa sadamatega on Tallinna eeliseks väga hea laevatatavus ning sadama liidripositsioon reisijateveos, kuid Venemaa sadamate arendamise tõttu kannatavad kaubamahud, näitab KPMG Baltics SIA uuring Competitive Position of the Baltic States Ports. Uuring toob esile merekaubaveo suure tähtsuse Eestis, teatas KPMG Baltics OÜ.

«Eesti meretranspordi tähtsust näitab asjaolu, et 2011. aasta andmetel oli Eesti Euroopas teisel kohal ühe elaniku kohta meritsi veetud kaupade koguse poolest. Esikohal oli Norra 40 tonniga elaniku kohta aastas, järgnesid Eesti 36 ja Läti 32 tonniga. See annab selge indikatsiooni sellest, kui tähtis on meri ja seda kaudu kulgev transport Eesti majanduse edukuse seisukohalt,» ütles KPMG Baltics OÜ partner ning transpordi- ja logistikasektori juht Andres Root.

Uuring keskendus Balti riikide sadamatele, kuid teatud aspektides toimus võrdlus Venemaa Läänemere idaosa sadamatega. Piirkonna vaieldamatu liider on Primorski sadam, mille kaubakäive oli 2012. aastal ligikaudu 75 miljonit tonni, mis ületab kahekordselt kahe suurima Balti riikide sadama kokkuliidetud kaubakäibe. Ainult naftat ja naftasaadusi käitlevale Primorskile järgnevad kaubakäibe mahult põhiliselt konteinervedudele spetsialiseerunud Sankt Peterburg 60 miljoni tonniga ning kiiresti kasvav Ust-Luga sadam 47 miljoni tonniga, selgub uuringust.

Balti riikide sadamatest on kõige suurem Riia, mille 2012. aasta kaubakäive ulatus 36,1 miljoni tonnini, sellest 41 protsenti moodustas kivisüsi ja 21 protsenti naftasaadused. Teisel kohal oli 35,2 miljoni tonnise kaubakäibega Klaipeda, mille kaubakogustest moodustasid 28 protsenti väetised ja 23 protsenti naftasaadused. Kolmas oli Ventspils 30,3 miljoni tonni ja neljas Tallinn 29,5 miljoni tonniga, kus naftasaaduste osakaal oli vastavalt 53 ja 65 protsenti.

Kuigi Tallinna sadam on kaubakäibe poolest Baltikumis alles neljandal kohal, muutub pilt drastiliselt, kui võrrelda sadamate rahalisi müügikäibeid. 2012. aastal oli Tallinna müügikäive 88,6 miljonit eurot, Klaipedal 48,4 miljonit eurot, Riial 46,4 miljonit eurot ja Ventspilsil 24,9 miljonit eurot. Tugevat rolli mängib tuludes asjaolu, et Tallinn oli reisijateveos vaieldamatu liider, kuna 2012. aastal läbi sadamat 8,8 miljonit reisijat ehk üle kümne korra rohkem kui Riia sadamat.

Tallinna sadam eristub teistest sadamatest sellega, et siin saab vastu võtta pikimaid (kuni 320 meetrit) ja suurima süvisega (18 meetrit) kaubalaevu. Pingereas neljandal kohal oleval Klaipeda sadamal on vastavad näitajad 270 ja 15 meetrit. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles