Juhatuse liige vastutab maksuintressi eest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Annika Vait

FOTO: SCANPIX

Raha maksmine nn ümbrikupalgana ei saa olla käsitletav äriühingule kahju tekitamisena, sest töötajatele tuleb palka maksta niikuinii.

Riigikohus tegi hiljuti otsuse, milles selgitas, et maksusüüteo toimepanemisel on juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahjuks eelkõige maksude hilinenud tasumisega seotud intressid, ühingule mõistetud rahalised karistused ja muud kulud (tsiviilasi nr 3-2-1-110-13).

Must käive

Äriseadustiku järgi peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud ühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Nimetatud vaidluses oli juhatuse liige jätnud osa müügist saadud raha deklareerimata ning raamatupidamises kajastamata. Tegemist oli nn musta käibega. Juhatuse liige väitis, et kasutas nimetatud summat vähemalt osaliselt töötajatele ümbrikupalkade maksmiseks. Kohus tuvastas, et nii käitudes rikkus juhatuse liige raamatupidamise kohustust. Samuti oli tema suhtes toimunud kriminaalmenetlus maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise süüdistuses.

Maksusüütegu

Riigikohus leidis, et nn musta käibe ja ümbrikupalkade maksmise tulemusena saab äriühingule tekkinud kahjuks olla eelkõige maksuõigusliku rikkumise tuvastamisel äriühingule määratud sanktsioonid ja tekkinud kulud.

Eeltoodust tulenevalt selgitas kohus, et juhul kui juhatuse liige on toime pannud eelnevalt nimetatud maksusüüteo, võib äriühingule tekitatud kahju seisneda eelkõige:

 ühingult välja mõistetud maksuintressides, maksusüüteo eest äriühingule mõistetud rahalises karistuses ja muudes kulutustes, mida ühing ei oleks pidanud tegema, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega.

Siinkohal analüüsis kõrgeim kohus eraldi, kas juhatuse liige on äriühingule tekitanud kahju muu hulgas nende summade ulatuses, mille ta maksis töötajatele nn ümbrikupalgana.

Ümbrikus või ilma

Kohus asus ümbrikupalgana makstud summade osas seisukohale, et kui ühing maksis nn musta käibena saadud raha töötajatele töötasudeks, siis kahju tekkimise hindamisel tuleks arvestada, et selline kulu (töötajate töötasud) on äriühingu jaoks vähemalt eelduslikult vajalik kulu, sest äriühing oleks töötajatele nende töö eest nagunii pidanud töötasu maksma. Seega ei saa raha maksmine ümbrikupalgana iseenesest olla käsitletav äriühingule kahju tekitamisena.

Teisisõnu, ümbrikupalkadena juhatuse liikme poolt makstud summasid, millelt jäid riigile maksud maksmata, ei saa lugeda tema tekitatud kahjuks. Seda siis eelkõige põhjusel, et eelduslikult sai äriühing töötajatelt neile ümbrikupalgana makstud summade eest vastusooritused (töötegemise) ning seega oleks pidanud neile ka töötasu maksma. Samuti oleks pidanud töötasudelt tasuma ettenähtud maksud. Seega ei tekkinud ümbrikupalgana väljamakstud summade ulatuses äriühingule nn varalist diferentsi, mille hüvitamist saaks juhatuse liikmelt nõuda.

Nõude esitamine

Juhatuse liikmelt saab äriühingule tekitatud kahju hüvitamist lisaks äriühingule endale nõuda ka äriühingu võlausaldaja. Kuid seda eeldusel, et ta ei saa oma nõudeid rahuldada ühingu vara arvel. Maksuametil on võimalik kaitsta oma õigusi ka vastutusotsuse tegemise kaudu.

Juhul kui ühingu suhtes on välja kuulutatud pankrot, saab kahju hüvitamise nõude aktsiaseltsi nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Praktikas on pahatahtlike maksejõuetuste põhjustamiste vastu võitlemises positiivne, et pankrotihaldurid on hakanud vastavat õigust üha enam kasutama. Ka nimetatud vaidluses oli nõude esitajaks pankrotihaldur.

Tagasi üles