Kas abipakett võib mitte olla abipakett? Sellise huvitava küsimuse kallal hakkasid tänasest ragistama Euroopa Liidu liidrite nõunikud.
Van Rompuy pakub pakette «uues kuues»
26. november 2013, 19:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Financial Timesi valduses on koopia ELi presidendi Herman Van Rompuy värskest 9-leheküljelisest ettepanekust, mis kokkuvõttes kõlab järgmiselt: majandusraskustes riik võiks sõlmida Brüsseliga lepingu (contractual agreement), mis juriidiliselt kodifitseeriks riigi majandusreformide programmi.
Vastutasuks saaks riik odavlaenu, mida neile eraldataks portsude kaupa – et tagada sõlmitud lepingust kinnipidamine. Ja veel: Euroopa Komisjon teostaks riigis seiret, et lepingust kinnipidamine oleks kindlamast kindlam.
Juriidiliselt siduvad reformilepped. Odavlaenud euroalalt. Euroopa Komisjoni seiremissioonid. Kõlab nagu abipakett?
Ei! Kuna meede oleks kättesaadav igale euroala riigile, siis Van Rompuy seda abipaketiks ei nimetaks. Eurokeeles on asjal uus nimi: solidaarsusmehhanism (solidarity mechanism).
Plaanikohaselt tuleb see solidaarsusmehhanism arutusele ELi detsembrikuisel tippkohtumisel.
Abipaketi stiilis lepinguid on «eelarveliidu» teemaga seonduvalt arutatud juba aasta aega. Sakslaste jaoks muutus ettevõtmine aga kahtlaseks, kui Van Rompuy ja teised ELi liidrid – kaasa arvatud Euroopa Komisjon, mis mõtles välja sellise kohmaka nime nagu «lähenemis- ja konkurentsiinstrument» (convergence and competitiveness instrument) – täiendasid ideed stimuleerivate meetmetega Euroopa ühistest ressurssidest. Ühisressursid tähendavad ühiseid kohustusi. Ühised kohustused tähendavad võlgade ühte patta panekut ja eelarveülekandeid – ning siia tõmbab Berliin piiri.
Seekord üritab Van Rompuy sakslaste vastuväited eos lämmatada, rõhutades, et jutt käib laenudest ja mitte kingitustest ega tagatistest – seega olevat tegemist ülekannetega vaid piiratud tähenduses. Ühe riigi ressursse teisele üle ei kanta: pigem on ikka nii, et raskustes riik saab odavate intressidega laenu tänu teiste suhteliselt õitsvale majanduslikule järjele.
Teisitisõnu: lühiajaliselt võib küll olla tegemist piiratud kujul eelarveülekandega, kuid euroala majandustervis tuleb kasuks kõigile, seega neelake meede alla – võtab FT kokku Van Rompuy sõnumi sisu.