Analüütik: viletsa konkurentsivõime vastu ei aita ka euro nõrgenemine

Tõnu Mertsina
, Swedbanki peaökonomist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina Foto: Erakogu

Swedbanki prognoosi järgi euro järgmisel aastal nõrgeneb, kuid raha veelgi odavamaks tegemine töötab pigem justkui mugavusinstrumendina ning konkurentsivõime paranemist see otseselt ei toeta, leiab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäära langetamine üleeelmisel nädalal oli turgudele üllatuseks. Euroala majanduskasv näitas kolmandas kvartalis väga vaevalist taastumist ning inflatsioon aeglustus oktoobris vaid 0,7protsendini. Euroopa Keskpanga sihiks on hoida inflatsioon alla 2 protsendi, kuid selle lähedal. Võimaliku deflatsiooni ärahoidmine ning majanduskasvu ergutamiseks veelgi odavama rahahinna pakkumine oli intresside langetamise üheks ametlikuks põhjuseks.

EKP ütles selgelt välja, et vajadusel võidakse baasintressimäärasid veelgi kärpida ning pakkuda finantssektorile täiendavalt likviidsustuge. Viimase all mõeldi pikaajalisi refinantseerimistehinguid. 2011. aasta lõpus ja 2012. alguses sooritatud sarnaste massiivsete tehingutega (kokku üle 1 triljoni euro) tekitas keskpank aga euroala panganduses likviidsuse ülejäägi, mis aitasid pankadevahelise turu intressid madalamale viia. Kuna pankadel ei ole kasulik oma bilansis üleliigset raha hoida, on nad praeguseks juba suure osa võlast keskpangale ennetähtaegselt tagastanud. Pankade likviidsuse langemine alla teatud piiri hakkab aga intresse tasapisi üles kergitama.

Vaatamata madalatele intressidele, on ettevõtetele laenamine euroalal, küll mitte Eestis, jätkuvalt languses ning eraisikutele antud laenukasv samuti väga tagasihoidlik. Laenukasvu piduriks ei ole kindlasti aga raha hind, vaid pigem osade euroala riikide struktuursed ja krediidiriskiga seotud probleemid. Samuti vajavad ettevõtted tagasihoidliku nõudluse tõttu vähem laenuraha. EKP rahapoliitika lõdvendamine iseenesest euroala majanduse põhiprobleeme ei lahendaks.

Oluliselt tõhusam mõju majanduskasvu ergutamiseks ja deflatsiooniohu ärahoidmiseks on euro vahetuskursi nõrgenemisel. Tugev euro on inflatsiooni kiire aeglustumise üheks põhjuseks, kuna see muudab imporditud kaubad ja teenused meie jaoks odavamaks. Samuti on tugev euro, lisaks nõrgale välisnõudlusele, pidurdanud paljude euroala riikide ekspordi kasvu ning koos sellega majanduse taastumist.

Alates suvest hakkas euro tugevnema. USA valitsuse töö seiskumine ja ebakindlus eelarve finantseerimise suhtes nõrgestas dollari kurssi euro suhtes oluliselt ning viis selle oktoobri lõpuks 2 aasta madalaimale tasemele. Juba oktoobri alguses väljendas EKP oma muret tugeva euro suhtes, mis tähendas ka peatset võimalikku verbaalset sekkumist kursi muutmiseks. Alates oktoobri lõpust hakkaski euro Prantsusmaa tööstusministri, Montebourg’i ning EKP juhatuse liikme Nowotny «toel» nõrgenema. Sellele järgnesid peagi USA tugevad tööturunäitajad, turgudele pigem halva üllatusena tulnud uudis euroala madalast hinnakasvust, EKP baasintressi langetamine ning kolmanda kvartali kohta avaldatud alla ootuste vilets majanduskasv, mis nõrgestasid euro kurssi veelgi. Euro nõrgenemisele, täpsemalt öeldes küll dollari tugevnemisele, aitab täiendavalt kaasa, kuidas ja millal otsustab Föderaalreserv oma täiendavast rahapakkumisest loobuda.

Nõrgem euro peaks parandama euroala ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet, kuid muutma impordi ebasoodsamaks. Kallimalt imporditud kaubad ja teenused kiirendavad aga inflatsiooni. Ligikaudu kaks kolmandikku Eestis kasutatavatest tootmissisenditest on imporditud ning ka eratarbimises kasutatakse palju imporditud kaupu ja teenuseid. Seetõttu on impordi suhtelisel kallinemisel üsna suur mõju Eesti majandusele ning hindadele. Samas on see jällegi kasulik meie ekspordile.

Euroala riikide probleemiks on see, et nad ei saa iseseisvalt nominaalse vahetuskursiga oma konkurentsivõimet tõsta ega selleks vajalikku rahapoliitikat teostada. Selle asemel tuleb neil majandust reformida, suurendada tootlikkust ning hoida ära tootlikkusest kiirem palga- ja hindade kasv. Eesti tööjõukulude ja hindade kasv on euroalal aga olnud kõige kiirem ja mida lähemale me oleme jõudnud euroala keskmisele palga- ja hinnatasemele, seda enam on halvenenud meie konkurentsivõime.

Teiste riikidega võrreldes madalama tööjõu ühikukulu kasv on tõstnud Saksamaa majanduse euroala üheks tugevamaks. Sellega on Saksamaa suutnud tekitada endale aga suure jooksevkonto ülejäägi, mis on nüüd pinnuks silmas nii Euroopa Komisjonile, kui mitmele tema kaubanduspartnerile. Paljud Euroopa riigid näeksid hea meelega ekspordi suurendamise asemel Saksamaal hoopis sisemaise tarbimise ergutamist, lootuses siis hõlpsamini sellele suurele turule oma kaupu ja teenuseid suunata. Samas määrab riikide ekspordivõimekuse ära peaasjalikult nende konkurentsivõime. Siin pole ma aga üldse kindel, et euroala probleemsetel riikidel tingimata olulisi eeliseid oleks, kuna Saksamaa tegutseb globaalsel turul.

Meie prognoosi järgi euro järgmisel aastal nõrgeneb. Kuidas euroala riigid, sealhulgas Eesti, seda võimalust oma majanduse ergutamiseks kasutada suudavad, sõltub kokkuvõttes nende konkurentsivõimest. Raha veelgi odavamaks tegemine töötaks pigem justkui mugavusinstrumendina ning konkurentsivõime paranemist see otseselt ei toetaks.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles