Arhitektuuribürood ei saa ühemehefirmade vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti arvestuses arhitekti- ja inseneritegevuse, teimimise ja analüüsi valdkonna viimase aastakümne tipp saavutati 2008. aastal, mil käive oli 365 miljonit ning kasum 51 miljonit eurot. 2012. aastal oli käive 193 miljonit ja kasumit teenisid ettevõtted 20 miljonit eurot. 2012. aastal töötas valdkonnas keskmiselt 20 700 inimest.
Omanimelise arhitektuuribüroo juht Kalle Rõõmus ütles, et büroode käekäik sõltub peamiselt eraettevõtjatest ja ekspordist, kuna riigihangetel ei suuda bürood konkureerida «ühemehefirmadega».
«Eestis on arhitektide üleproduktsioon – lõpetajad ei saa tööd või teevad tööd ahju taga. Neil ei ole muud kulu kui piraattarkvara ja arvuti, mis tähendab, et nad võivad teha väga odavalt,» rääkis Rõõmus.
Arhitektide liidu esimees Peeter Pere rõhutas, et olukord arhitektide koolitamises on ebanormaalne. «Kolm kooli meie väikse riigi jaoks on ilmselgelt liiga palju. Räägitakse küll konkurentsi positiivsest mõjust, aga paraku on see reaalses elus konkurents mitte parema kvaliteedi, vaid madala hinna saavutamiseks,» rääkis Pere. «Kui äris otsustab turg, siis arhitektuur on osa meie kultuurist. Üksnes turule panustamine juhib siin kuristikku.»
Arhitektuuribüroo Pluss juht Katrin Ventsel tõi välja paradoksi, et kui arhitektide koolitus on viimase 20 aasta jooksul kolmekordistunud, siis koolitatavate ehitusinseneride arv on jäänud samaks.
Ventsel ütles, et Eesti Konjunktuuriinstituudi selle aasta uuringu põhjal on arhitektuuriettevõtete arv viimase nelja aasta jooksul kümme protsenti kasvanud, kuid töötajate arv kolmandiku võrra vähenenud. Töötajate arv ettevõttes on vähenenud keskmiselt kolmelt töötajalt 1,8 töötajani.
«Järelikult on juurde tekkinud väga väikeseid, ühe-kahe inimese ettevõtteid, mis viitab inimeste sundseisule. Selline areng ei soosi tervikuna professionaalsuse kasvu ning viib paratamatult lõpptulemusena keskkonna üldise taseme languseni,» kirjeldas Ventsel.
Kalle Rõõmuse sõnul on kõige hullem see, et Riigi Kinnisvara on võtnud üha suurema tüki projekteerimistellimustest, aga neile on tähtis vaid hind ning nad eiravad kogemust. «Siis ongi edukad firmad, kus inimesed töötavad kodus piraattarkvaraga. Nendega ei saa konkureerida,» ütles Rõõmus.
Nii leiab ta, et hästi läheb praegu vaid neil arhitektibüroodel, kellel on head pikaajalised kliendid, kes arvestavad kogemusi ja eelnevat koostööd ning kellega raha osas on võimalik läbi rääkida.
Eratellijate turu olukorra iseloomustamiseks tõi Rõõmus välja, et kui buumi ajal helistasid eratellijad iga kahe tunni tagant, siis poolteist aastat ei helistatud üldse, eelmisel kevadel hakati rohkem helistama, aga nüüd hakkavad kõned jälle harvaks jääma.
Peeter Pere kirjeldas, et hinnad on projekteerimisturul läinud nii madalaks, et nendega saab arhitektuuribüroo mõelda pigem igapäevamurede lahendamisele kui tööoskuste parandamisele või välisturgudel konkureerimisele.
Lisaks saadakse tema sõnul tööd järjest rohkem läbi arhitektuurivõistluste, mis tähendab arhitekti jaoks väga suurt omafinantseeringut. «Võistelda, et vorm ei langeks. Aga milline vorm? Teoreetilisi lahendusi on vaja joonistada, lisaks on vaja praktilisi kogemusi, mida saab ammutada tööst,» kirjeldas ta.
Lähitulevikus bürood suuri muudatusi paremuse suunas ette ei näe. Pere hinnangul tugeva ärisoonega arhitektid ühinevad, loomingulise kallakuga tegijatest paljud pankrotistuvad. Rõõmus ei näe ette eriti liitumisi ega pankrotte, pigem lahkutakse tööta büroodest ja seega tekib veel rohkem «ahjutaguseid».
Pere arvas, et tulevikus võib üha enam ära tasuma hakata olemasolevate hoonete nõuetekohaseks projekteerimine ehk remondiprojektid. «See pole alati seotud arhitekti loomingulise poolega, vaid kutseoskustega, aga kui arhitekt on kaasatud, siis ruumi kvaliteet paraneb,» ütles Pere.