Aasta algusest on riigieelarvese laekunud 77 protsenti plaanitud tuludest

Liisu Arumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kolmanda kvartali lõpuks riigieelarvesse tulusid 5,73 miljardit eurot ehk 76,7 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti eelarvest samal ajal 5,7 miljardit eurot ehk 73,2 protsenti kavandatust. Augusti lõpus oli valitsussektori eelarve 54 miljoni euroga puudujäägis.

2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.

Suurimate tululiikidena laekus üheksa kuuga sotsiaalmaksu 1,55 miljardit eurot ehk 74,8 protsenti plaanitust, käibemaksu 1,17 miljardit eurot ehk 75,2 protsenti kavandatust.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 347,9 miljonit eurot ehk 6,5 protsenti rohkem. See on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 258,1 miljoni euro ehk 6,5 protsendi võrra ja laekunud toetuste kasvuga 122 miljoni euro ehk 16,7 protsendi võrra. Sealhulgas sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 101,4 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu 58,3 miljonit eurot ja käibemaksu 34,8 miljonit eurot enam.

Kuludeks kasutati riigieelarvest üheksa kuuga 5,7 miljardit eurot ehk 73,2 protsenti aastaks plaanitust. Eelmise aasta samal perioodil kasutati võrreldavateks kuludeks 377 miljonit eurot vähem ehk 5,32 miljardit eurot. Suuremate kuludena maksti septembri lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,11 miljardit eurot ehk 5,4 protsenti rohkem kui aasta varem sama ajaga. Sotsiaaltoetuste kasv tulenes eelkõige pensionikulude ja ravikindlustuskulude suurenemisest.

Investeeringutesse suunati aasta esimese üheksa kuuga 443 miljonit eurot ehk 61,7 protsenti aastaks plaanitust ja 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Väiksem investeeringute maht eelmise aastaga võrreldes tuleneb eelkõige saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikumast kasutamisest. Kolmandas kvartalis investeeriti ootuspäraselt oluliselt aktiivsemalt kui aasta esimeses pooles – pea pool üheksa kuu investeeringute mahust tehti just viimasel kolmel kuul.

Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati kolmanda kvartali lõpuks 832 miljonit eurot ehk 69,5 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 456 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 376 miljonit eurot. Võrreldavad tööjõu- ja majandamiskulud suurenesid eelmise aasta sama perioodiga kõrvutades eelkõige palga- ja kaitsekulude tõusu tõttu 46 mln eurot ehk kuus protsenti.

Valitsussektori eelarvepositsioon augustiga nõrgenes. Augusti lõpus oli valitsussektori eelarvepuudujääk 53,8 miljonit eurot ehk 0,3 protsenti oodatavast SKPst. Eelmise aasta augusti lõpuks saavutas valitsussektori eelarve väikese ülejäägi 11,7 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti SKPst. Eelmise aastaga võrreldes on suurem eelarvepuudujääk ootuspärane, tulenedes omanikutulude vähenemisest ning ka osalisest nihkumisest aasta lõppu. Samuti on töötukassa ülejääk vähenenud tänu töötuskindlustuse maksemäära langusele selle aasta algusest. Lähtudes rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist ja 2014. aasta riigieelarve menetlemisel tehtud otsustest, peaks valitsussektori selle aasta eelarvepuudujäägiks kujunema 120 miljonit eurot ehk 0,6 protsenti SKPst. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles