Kas tead, et enam kui protsent Eesti parimas tööeas inimestest on nakatunud HIV-viirusega, kusjuures kolmandik neist ei tea seda isegi. Et epideemiale piiri panna, on 14 Eesti ettevõtjat liitunud koalitsiooniga «Ettevõtted HIV vastu» ning jagavad infot koolituste näol ja korraldavad testimisi.
Kolme koalitsiooniga liitunud ettevõtte tippjuhid rääkisid, miks neile see teema korda läheb ja mida tähendab ühiskonnale ning majandusele see, kui üks inimene sajast ehk üks protsent tööealisest elanikkonnast on viirusekandjad.
Swedbanki personalidirektor Signe Kaurson ütles, et kui pank kuus aastat tagasi koalitsiooniga liitus, tundus, et teema pole väga omane ja HIViga seonduv on justkui teine maailm. «Tegelikult puudutab ta aga vägagi, sest tänapäeval ei ole HIV ainult riskigruppide probleem, vaid see haigus käib tavalisi inimesi pidi,» rääkis Kaurson. «Nakatuvad parimas tööeas inimesed ning ettevõtjatena on meie kohus teha võimalikult palju, et nakatumist vältida.»
Ehitusfirma Nordecon juht Jaano Vink rääkis, et teda numbritearmastajana hirmutas HIV statistika – enam kui 1 protsent Eesti tööealistest inimestest on nakatunud. «Meil oli tööl ca 1000 inimest ehk siis puhtstatistiliselt võis meil olla nende hulgas ligi 10 nakatunud inimest. See aga on suur arv,» ütles Vink.
Epideemia peatamiseks on ettevõtjatel mitmeid tegevusi. Näiteks koolitatakse oma töötajaid HIV ja AIDSi teemadel, korraldatakse ettevõttesiseseid testimisi töötajatele, panustatakse vastavalt võimalustele teavitustöösse, korraldatakse avalikke aktsioone, mis tõstavad inimeste teadlikkust HIVist jne.
Signe Kaursoni sõnul on teema delikaatne ja näiteks enne esimest testimist Swedbankis kahtles ta, kuidas pangatöötajad sellesse ettevõtmisesse üldse suhtuvad. «Vastuvõtt oli aga üllatavalt positiivne, testimisel oli lausa järjekord,» ütles ta.
TNS Emori juht Karin Ninnas ütles, et ta on oma töötajatelt HIVi koolituse kohta saanud ülipositiivset tagasisidet. «Alguses tekitas teema meil ettevõttes elevust, kuid nüüd on see üks teema, milles oleme osalised. Samas mulle meeldib, et selle juures pole teesklevat kampaanialikkust, vaid me tõesti tegeleme tõsise probleemiga,» ütles ta.
«Meil on ettevõttes maskuliinne seltskond ja ootasime huviga, kuidas näeb välja koolitus, kui 15 meest istuvad ümber laua ja tuleb õbluke tütarlaps, kes hakkab seksuaalkäitumisest rääkima. Seltskond oli takune, kuid jutt jõudis hästi kohale,» ütles Jaano Vink. «Kui mõne ettevõtte juht nüüd mõtleb, et kas ta peaks tegelema selle teemaga, siis mina soovitaks peeglisse vaadata – et kas sa julged rääkida neist asjadest. See ei ole paljude jaoks lihtne teema, sest puudutab isiklikult igaühte. Ka ettevõtte jaoks pole see lihtne mainekujundusviis, palju lihtsam oleks toetada näiteks koerte varjupaika.“
Aastate jooksul on HIV-koolituste elluviimises kaasa löönud ligi 70 ettevõtet ning koolitusi on saanud ca 13 000 töötajat. Koolitust saanute tegelik number on aga ilmselt oluliselt suurem, sest teema on selline, millest räägitakse ka oma lähedastega ehk kaudselt koolitatakse ka neid. «Nende koolituste puhul on väga oluline, et juhtkond oleks asjaga kaasas ning initsiatiiv tuleks just ettevõtte juhtidelt,» ütles Vink. «See pole kindlasti selline koolitus, mille tellimise ja inimeste kokkukutsumise peaks panema sekretäri õlule.»
SA Terve Eesti juht Keit Fomotškin ütles, et Eestis on HIVi nakatumine viimase kuue aasta jooksul vähenenud rohkem kui poole võrra. « Erinevad uuringud on näidanud, et just töökohtadel kõige suurem mõju inimeste riskikäitumise vähendamisel ning seega ka HIVi ennetamisel. Tööandjate võimalustes on tõsta oma töötajate ja nende lähedaste teadlikkust HIVsse nakatumise viisidest, motiveerida töötajaid end testima ning anda nii panus nakatumise vähenemisse tööealise elanikkonna seas. Väga oluline on, et inimesed käiksid end testimas ning käituksid seksuaalsuhetes turvaliselt. Märkimisväärne on aga, et kaks kolmandikku Eesti inimestest pole mitte kunagi HIV testi teinud.»
HIV-ga nakatunud on Eestis protsentuaalselt kümme korda rohkem kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Eestis diagnoositakse umbes üks uus HI-viirusega nakatunud inimene päevas. Kokku on aastate jooksul Eestis HIV diagnoositud 8670 inimesel, sealhulgas AIDS 407 inimesel. Arvatavasti on aga tegelik nakatunute arv oluliselt suurem, ulatudes 12 000 inimeseni.
Eelmisel aastal tehtud Praxise uuringus hinnati HIVi mõju Eesti majandusele. Kaudsete hinnangute järgi kaotati aastatel 2000-2010 HIViga seotud surmadest ja uutest haigestumistest tingituna 20 475 eluaastat ning rahaline kahju sel perioodil oli 188 miljonit eurot.
Eeldades, et iga aasta lisandub umbes 400 HIVi juhtu, siis võib hinnanguliselt öelda, et ühe juhu kulud (ennetuskulusid arvestamata) on aastas umbes nakatunu kohta 5330 eurot ning 400 uue juhu näol lisandub igal aastal kuludesse 2,1 miljonit eurot.