Ajakirjanikud Urmet Kook ja Kalle Muuli leiavad, et Eesti Energia investeeringuteplaan ja soov selleks raha hankimiseks börsile minna tekitab hulga küsimusi ja kahtlusi.
«Olukorrast riigis»: Eesti Energia investeeringute kava on kahtlane
9. mai 2010, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmet Kook oli Kalle Muuli partner tänases Raadio 2 saates «Olukorrast riigis». Muuli ütles, et Eesti Energiale paistab börsileminek riigi investeeringust rohkem meeltmööda olema sellepärast, et võimaldab tulevikus vabamalt otsuseid langetada. «Praegu on nii, et võtame kõvasti raha sise ja küll me selle raha pärast ära kulutame,» märkis Muuli, kelle sõnul vaadeldaks aga iga investeeringut nõudvat projekti valitsuses hoopis tähelepanelikumalt eraldi, kui raha selleks tuleks riigi laenust.
Urmet Kook ütles, et tema jaoks pole peamine vastandus, kas Eesti Energia peaks börsile minema või mitte, vaid küsimusi tekitab investeeringute kava. «Ennekõike sellest, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja tema selja taga IRL räägib palju sellest, et see investeeringute kava on vajalik tarnekindluseks ja energiajulgeolekuks. Aga miks peab rajama üha uusi ja uusi põlevkivitehaseid ja miks on vaja sünteetilise nafta tehast rajada?» küsis Kook.
Kook lisas, et selle kava täitmiseks on vaja kõvasti suurendada põlevkivi kaevemahte ja rajada uusi kaevandusi. «Aga kas selle piirkonna omavalitsused ja elanikud, kuhu need kaevandused tulevad, on nõus, et need sinna tulevad,» küsis ta. «Ja kaevemahtude suurendamisega kerkib paratamatult CO2 temaatika.»
Muuli väljendas seisukohta, et Eesti Energia investeeringutevajadus tuleks katta riigi laenu abil, sest vajalik 7,5 miljardit on Eesti riigi laenuvõime juures vaid mõni protsent, kuid kõnealune suurettevõte samas kroonijuveel, mida ei tasuks niisama käest anda.
Kook tõdes teema lõpetuseks, et kui valitsus otsust nüüd ära ei langeta, siis jääb see järgmise valitsuskoalitsiooni kanda, sest vahepeal on valimiste periood, mil Eestis suuri otsuseid ei tehta.