Krediidikorraldusettevõtte Intrum Justitia koostatud Euroopa tarbijate maksekäitumise raport näitas, et 52 protsendi vastanud eestlaste arvates ei jätku nende sissetulekust inimväärseks eluks ja 35 protsenti kaalub tõsiselt riigist lahkumist.
Raport: üle poolte eestlaste hinnangul ei jätku neil raha inimväärseks eluks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle näitajaga on eestlased uuringu kohaselt Euroopas esimesed. Eestlastele järgnevad ungarlased (47%), kreeklased (44%), Poola ja Prantsusmaa (35%). Väikseim oli näitaja Taanis (14%) ja Norras (17%).
Euroopas ettevõtete maksekultuuri uuriv krediidikorraldusettevõte Intrum Justitia viis sellel aastal läbi esimest korda ka Euroopas tarbijate maksekäitumise uuringu, mille tulemusena valmis Euroopa Tarbijate Maksekäitumise Raport. Uuringus osales üle 10 000 inimese 21 riigist.
Raport näitas ka, et enamik eestlasi (91%) teab täpselt, milliseid arveid igakuiselt on vaja tasuda. Kuigi valdav enamus (94%) on seisukohal, et arved tuleb tasuda tähtaegselt, esineb siiski 40 protsendil vastanutest igakuiselt probleeme tähtaegse tasumisega.
Eestlased tasuvad esimeses järjekorras kindlustusmakseid, telefoniarveid, riigimakseid ning kodu- ja kommunaalteenustega seotud arveid. Viimastena saavad tasutud vanad võlgnevused, lastehoiuga seotud arved ja liiklustrahvid.
Oma igakuiste kohustuste tasumiseks enamik eestlasi laenu ei võta, kuid seda siiski tehes, eelistavad laenata eelkõige pereliikmetelt või sõpradelt.
Rahalises kitsikuses olles kärbivad eestlased oma kulutusi uutele riietele ja meelelahutusele. Pea kolmandik üritab igal kuul säästa ning kõrvale panna fikseeritud summat ja 47 protsenti vastanuid tõdes, et neil on mõningad reservid ootamatute kulutuste tarbeks.
Kuigi 69 protsenti vastanutest kinnitas, et õpetavad rahalist toimetulekut ka oma lastele, pidi 37 protsenti siiski tõdema, et just lastega seotud kulutused võivad tekitada ajutisi rahalisi raskusi.
Täpselt kolmandik vastanud eestlastest pidas ennast kas väga hästi või hästi rahaliselt majandavateks, kuid oma kaasmaalaste suhtes oldi väga skeptilised – hinnati, et vaid 8 protsenti eestlasi üldiselt saab oma rahadega kas väga hästi või hästi majandatud.