Suurbritannia valimised võitnud David Cameron tegi liberaaldemokraatidele «suurejoonelise, avameelse ja kõikehõlmava pakkumise» võimuliidu moodustamiseks.
Briti konservatiivid ulatasid käe liberaal-demokraatidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle käiguga üritab Cameron kindlustada endale peaministriametit ja rahustada finantsturge olukorras, kus vajalik häälteenamus saavutamata jäi.
Paljud parteiliikmed on juba jõudnud oma liidri liigutuse peale vihastuda, kuid Cameroni väitel oleks kokkulepe liberaaldemokraatide juhi Nick Cleggiga riiklikest huvidest lähtudes parim.
Mõlema partei juhtivad ametnikud pidasid eile õhtul läbirääkimisi, Cameron andis oma meeskonnale korralduse panna lepingu mustand kindlasti laias laastus paberile selleks ajaks, kui turud esmaspäeva hommikul oma tööd alustavad.
«Rahvuslikud huvid on ilmsed,» ütles ta. «Maailm ootab Suurbritannialt otsustavat tegutsemist.»
Cameroni sõnutsi tähendaks igasugune viivitamine 163 miljardi naela suuruse eelarvepuudujäägiga rindapistmisel «majanduslikku katastroofi». Briti poliitika jaoks on konservatiivide ja liberaalide läbirääkimiste tulemustel väga suur kaal.
Praegu istub peaministritoolil veel Gordon Brown, kes on öelnud, et võib ise Cleggiga plaane pidada, kui viimase läbirääkimised Cameroniga «liiva on jooksnud». Vajadus koostööks liberaalidega tekkis konservatiividel seetõttu, et nad võitsid valimistel küll 306 parlamendikohta, kuid nõutavast enamusest jäi 20 kohta puudu.
Brownile ja leiboristidele lõppesid valimised 258 kohaga, mis tähendab nende rängimat kaotust 80 aasta jooksul. Liberaaldemokraadid said aga vaid 57 kohta.
Kuna otsustav enamus saavutamata jäi, üritab Cameron moodustada vähemusvalitsust ning eelistab kokkulepet Cleggiga, lubades võtta arvesse tähtsamad punktid liberaaldemokraatide valimisprogrammist.
Kindel ei ole praegu veel miski. Mõned liberaaldemokraatidest parlamendiliikmed ja aktivistid kahtlustavad, et neid üritatakse lõksu meelitada ning et asi lõppeks sellega, et nad on sunnitud toetama konservatiivset valitsust, kes asub uljalt avaliku sektori kulutusi kärpima.
Cameroni partei on ka selgesõnaliselt valimisreformi vastu, mis on üks Cleggi peamisi nõudmisi mistahes läbirääkimistel.
Mõlema partei juhatused tegelevad praegu võimaliku võimuleppe kondikava kokkupanemisega, mis tähendaks seda, et liberaaldemokraadid toetaksid põhimõtteliselt – aga mitte liiga entusiastlikult – konservatiivset administratsiooni, vastutasuks oma peamiste programmipunktide täitmise eest.
Cameron ütles, et nad on valmis tegema Cleggile järeleandmisi maksupoliitika, rohelise poliitika, vähemkindlustatud õpilaste toetuste ja te esimeste sammukeste osas valimisreformi suunas.
Läbirääkimiste ametlik lõpptähtaeg on 25. mai, mil kuninganna oma kõne peab. Cameron tahab aga kiiremini kokkuleppele jõuda. Browni kohta öeldi, et tema tegeles eile õhtul hoopis Kreeka eelarvekriisiga.
Kultuuriminister Ben Bradshaw usub aga, et liberaaldemokraadid hakkavad tõrkuma, kui selgub, et Cameron pole valimisreformist siiski vaimustunud, ning võivad siis ikkagi lõpuks Browniga kampa lüüa.
Copyright The Financial Times Limited 2010.