Väikestel jahuveskitel jagub tööd aina enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praeguse seisuga on Eestis kümmekond väikest jahuveskit, kuid nende üha suurenev hulk näitab, et eestlaste teadlikkus ja sellega kaasnev soov süüa puhast ning täisväärtuslikku toitu on tõusuteel.
Haanjamaal Harstmäe talus on selle aasta maist moodne Austra päritolu veski, mille kivide vahel jahvatatakse täistera nisu- ja rukkijahu. «Varem käisime me vilja jahvatamas Kütiorus, aga sealne vanahärra jäi haigeks ning lõpetas töö tegemise,» räägib Agu Hollo.
Hartsmäe talu perenaine on tuntud leivaküpsetaja, seega tuli peremehel kärmesti leida küpsetamiseks sobilikku mahedat ruk-
kijahu. Lahenduseks oli osta veski oma kodutallu. «Veski ostmisel oligi põhikaalutlus see, et maksimaalselt oma toodet väärindada ja seda siinsele turule viia,» ütleb Hollo.
Ta tõdeb, et Haanjamaal on tootmiskulud niigi väga kõrged, aga kui tooraine veel niisama käest ära anda, siis tuleks miinusega töötada. «Paljud inimesed tunnevad kohapeal selle vastu huvi,» tõdeb Hollo. Juba praegu võtavad tema käest kuus-seitse peret täisterajahusid, mis tehtud talus kasvatatud maheviljast.
Teadlikud tarbijad
Kui Hollo alles alustab oma tegevust, siis Põlvamaal Ruusa külas tegutseb juba 2005. aastast OÜ Zerna ökotalu, kus tehakse sarnaselt Harsmäe taluga alates viljakülvamisest kuni jahude ja helveste kotti pakendamiseni kõik ise.
«Eesti Mahe tuleb meie toodangule järele ja lattu me midagi ei tooda,» ütleb Zerna talu perenaine Tiia Kokmann-Konsap. Ta teeb pika loetelu Zerna talu toodete sortimendist ning tõdeb, et kõige paremini müüvad kaerahelbed, tatartang ja speltatooted.
«Inimeste teadlikkus on väga palju tõusnud – need, kel on gluteenitalutamatus, ostavad väga hästi tatrajahu,» kommenteerib Kokmann-Konsap suhtumise muutust. «Inimesed tahavad ausat kaupa ja soovivad teada, kust see kaup tuleb – väga paljud tulevad siia isegi Tallinnast kaubale järele,» lisab ta.
Inimeste teadlikkuse kasvust räägib ka Võrumaal Sõmerpalu vallas Kärgula külas tegutseva Loona talu veski peremees Allar Asi. Tema alustas jahude tegemisega just siis, kui Eestit oli tabanud majanduslangus ja inimesed hakkasid kodudes massiliselt leiba küpsetama. «Ma ostsin endale väikese veski, et enda tarbeks jahu teha, aga siis hakkasid sõbrad ja sõprade sõbrad ka tahtma,» jutustab Asi.
Nõnda kirjutaski ta vajalikud projektid ning soetas PRIA Leadri toel suurema tootlikkuse ja rohkemate võimalustega veski, mille kõrvale sai muretsetud ka helbepress. Nüüd seisab järjekorras kogu tootmise mahedaks muutmine.
«Meie tootmine veel päris mahe pole, sest ma pole jõudnud kogu vajaliku paberimajandusega tegeleda,» on Asi avameelne. Vaatamata sellele on aga kõik tema veskist tulnud tooted tehtud mahedast teraviljast, mille talunik saab samas vallas tegutsevalt maheviljakasvatajalt Ivar Rosenbergilt Väikeroosu talust.
Teada päritolu
Just see, et ostjad teavad, kust ja kuidas jahu või mõni teine teraviljatoode nende lauale jõuab, on ka Asi sõnul peamine argument, miks inimesed tema veskis toodetut nii meelsasti pruugivad.
«Ma ei taha jahusid ja helbeid poest tuua, sest neid on väga palju töödeldud ja ma ei tea, kust need tulevad,» kostab Võrust pärit Merike Rebane, toppides ise just äsja Asi käest ostetud täisterahelbeid kotti. «Ma tahan süüa tooteid, mida on vähe töödeldud ja vähe transporditud,» lisab ta.
Viiekümnendates eluaastates Rebane tegi enda sõnul olulise muutuse oma toitumisharjumustes eelkõige tervise tõttu. «Eks tervis on see, mis paneb asjad paika,» möönab naine. Tema sõnul on ka enamik tema lähedasi sõbrannasid hakanud väga teadlikult toituma ja valinud just täisterajahutooted. «Meie usume, et see parandab meie tervist,» märgib Rebane lõpetuseks.
Sama juttu räägib ka Tartust pärit Urma Linnus, kes lähtub samuti oma valikutes just tervislikkusest. «Mul on ka lapselapsed, kellele tahad ju parimat ning mu tütar küpsetab leiba,» loetleb Linnus eelistuste põhjusi.
Sarnasest soovist kõneleb ka Pille Perli: «Ma tahan oma pisikesele beebile parimat ning ma soovin, et vili, millest teraviljatooteid tehakse, oleks puhas ja ilma kemikaalideta kasvatatud,» ütleb ta.
Noored pered
«Põhilised veski teraviljatoodete tarbijad on nooremad pered, kes tahavad lastele puhtamat toitu anda,» kommenteerib Ants Tamme, Viljandimaal Kõo vallas asuva Koksvere Veski peremees.
Temagi rõhutab asjaolu, et üha enam soovivad inimesed toitu, mis oleks puhas ja mõjuks tervisele hästi. «Preagu jahvatan ma kuskil 30–40 tonni jahu aastas, aga võiksin teha kordades rohkem, kui vaid turgu oleks,» tõdeb Tamm. Ta nõustub, et nelja ja poole aasta jooksul, mil tema on turul olnud, on turg aastast-aastasse suurenenud.
Väikestes nii-öelda kodutaluveskites tehtud maheteraviljatooted on üha enam hinda läinud, kinnitab ka Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse juhatuse liige Merit Mikk. «Maheteravilja tootjaid ja käitlejaid tuleb juurde ning töödeldud toodete valik järjest täieneb,» räägib Mikk.
Tema sõnul oli eelmisel aastal Eesti turul 250 erinevat maheteraviljatoodet. Aususe mõttes lisab ta siiski, et eraldi toodeteks loetakse ka ühe ja sama rukkijahu kiloseid ning poolekiloseid pakke.
«Lisaks sellele, et tegemist on mahetoodetega, ostavad tarbijad neid ka seetõttu, et väikesed veskid on oma olemuselt küllaltki käsitöönduslikud ning valdavalt tehakse tooted valmis enda kasvatatud viljast,» selgitab Mikk. Ta rõhutab, et paljud kodutaluveskid on kiviveskid, mis võimaldavad teravilja töödelda madalal temperatuuril, mistõttu peetakse sel viisil saadud tooteid ka tervislikemaks.
Just tervislikkus on argument number üks, miks Eesti inimesed eelistavad maheteraviljatooteid. «Kui vaadata, miks tarbijad ostavad mahetoitu, siis esimene põhjus on tervisega seotud,» räägib Mikk viimastest uuringuandmetest. Tema sõnul seavad Eesti tarbijad mahetooteid valides teisele kohale maitse ning kolmandale keskkonna, samas kui mujal maailmas on keskkonnaaspekt mahetooteid valides tihti teisel positsioonil.
Kokkuvõtteks ei jää nentida muud, kui nõustuda nendega, kes on tõdenud, et järgmine revolutsioon saab olema just toidu ja toitumisega seoses – eks viita ülaltoodugi sellele.