Hiljutine USAs tehtud uuring toob välja, et tervelt 92 protsenti tööotsijatest on tööintervjuul hirmu tundnud. Inimestele tekitab kõige enam muret asjaolu, et äkki lähevad nad intervjuu ajal närvi, nende oskused ning hirm anda küsimustele rumalaid vastuseid, kirjutab CareerBuider.
Uut töötajat otsiva juhi seisukohalt on aga väga oluline, et intervjueeritav ei tunneks hirmu, sest tema head omadused võivad siis jääda üldise pabistamise varju ning ettevõte jääb halvemal juhul lihtsalt heast töötajast ilma. Siin on mõned võtted, kuidas pabinas ja närvilistelt tööle soovijatelt hirmusid vähemaks võtta:
Kuula tähelepanelikult. 17 protsenti tööotsijatest närvitseb sellepärast, et kardab tööintervjuu ajal pabinasse minna. Taolist hirmu on väga raske ära võtta, kuid mõnevõrra aitab siin hoolikas kuulamine. Närviline inimene kaldub rääkima väga rutakalt ja liikuma liiga kiiresti järgmise küsimuse juurde. Kui sa tajud, et su vastasistuv inimene on pabinas, siis viivita pärast temalt vastuse saamist järgmise küsimus esitamisega. Anna talle näiteks viis sekundit aega. Inimesed ei talu enamasti taolisi pause ning tahavad need igal juhul jutuga täita. Sa võid aga üllatuda infost, millega töölesoovija tuleb lagedale just selliste pauside ajal.
Oskuste kohta küsi väga täpselt. Kvalifikatsiooniga on inimestel seotud hulk hirme. On alasid, kus oskuste lõhe ehk see, milline on inimeste haridus ja milliseid oskusi nõuab töö, suureneb. Sellepärast ongi inimesed oma oskuste pärast mures ja murepilvede hajutamiseks tasub küsida eelnevate töökogemuste ja -ülesannete kohta hästi täpselt. Võimalik, et inimene ei oska ise ka oma oskusi hinnata ning vajab selle juures sinu abi.
Unusta trikiga küsimused. On tööandjaid, kes harrastavad imelike küsimuste küsimist a la mitu lehma elab Kanadas või kui palju aknaid on Empire State Buildingul. Google sai lausa kuulsaks taoliste intervjuuküsimustega, kuid nüüd on ka selles ettevõttes mõistetud, et need nuputamisülesanded on vaid ajaraiskamine, mis intervjuule midagi juurde ei anna ning enam taolisi küsimusi selles suurfirmas ei küsita.
Kui tahad teada, kuidas inimene mingis olukorras reageerib, siis konksuga küsimuste asemel paku talle lahendamiseks situatsioone päriselust.