iDeal kampaania

Elektrilevi: kindlasti on meil veel palju ära teha

Kui 2010 oli elektrivõrgus ligi 31 000 riket, siis täna, kolm aastat hiljem on see number kolmandiku võrra väiksem.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Kaarel Kutti ütleb vastuseks Raplamaa talupidajate murele, mille kohaselt ei jõua rikete info rikkemeeskondadeni, et info liigub meeskondadeni küll, kuid rikete likvideerimisel on prioriteedid ja vastavalt sellele asutakse likvideerima esimesena rikkeid, millega saab elektri tagasi suur hulk tarbijaid või elutähtsaid avalikud objektid, nagu näiteks haiglad ja koolid.

«Samuti on meile ette heidetud, et rikkebrigaad sõidab alajaamast lihtsalt mööda, kuigi võiks seal lihtsalt nuppu vajutada ja elekter tuleks tagasi. Kui alajaam ise on pingetu, siis nupulevajutusest ei piisa. Tihtipeale ei mõisteta seda, et liinil võib olla mitmest kohast katki ning isegi kui mingi majapidamise juures olev katkine liin terveks tehakse ei jõua elekter majapidamiseni, kuna eespool on liin samuti katki,» selgitab Kutti.

«Kui 2010 oli elektrivõrgus ligi 31 000 riket, siis täna, kolm aastat hiljem on see number kolmandiku võrra väiksem. Viie aasta pärast, kui saame samas mahus edasi investeerida, on rikete arv prognoosi järgi tänasest omakorda veel kaks korda väiksem. Seega on praegune tase optimaalne aga seda, et ühel hetkel üldse rikkeid ei oleks ei saa samuti loota,» lisab ta.

«Kõige eelneva juures tuleb aga alati meeles pidada, et elektrivõrk on tehniline süsteem ja ükskõik kui palju sellese investeerida säilib alati risk elektrikatkestusteks. Sellega tuleb arvestada kõigil majapidamistel ja ettevõtetel. Möödunud aasta näitajate alusel võime elektrivõrgu töökindluse osas rahul olla, kuid kindlasti on meil veel palju ära teha. Ekstreemtormid muidugi tekitavad probleeme nii meil kui ka naaberriikides,» lõpetab Kutti. 

Tagasi üles