Raplamaa talupidajad: Eesti Energiaga on keeruline suhelda

Vinguti-Juurimaa talu noorperemees Oliver Raudnagel laudas oma piimakarja juures. Elektri kadudes võivad loomad jääda janusse ja lüpsmata.

FOTO: Mihkel Maripuu

«Nii kui tuult on, läheb vool ära,» rääkis esmaspäeval Raplamaal Märjamaa vallas asuva Vinguti-Juurimaa talu noorperemees Oliver Raudnagel.

«Praegu läheb vara pimedaks. Inimesed olid maneežis ratsutamas, korraga puhh! Voolu polnud, aga õnneks oli see vaid korraks,» jätkas mees, kirjeldades nädalavahetuse tuulist ilma. Ilmselt käis kusagil puuoks korraks vastu traate, sest vool tuli kohe tagasi.

Raudnagel peab koos perega talu Märjamaa ja Kullamaa vahel, Loodna külas. Hobused, lehmad, veised. Maad on kasutuses umbes 250 hektarit. Viimase suure tormi ajal oli neil elekter ära esmaspäeva õhtust kolmapäeva pärastlõunani. Talu elektriarved on 800–900 eurot kuus, aga kindlust, et vool ka alati olemas, ikkagi ei ole.

Kui kaks nädalat tagasi esmaspäeva hilisõhtul elekter katkes, helistas Oliveri Raudnageli ema Eve Eesti Energia rikketelefonile, sealt öeldi, et mehed on väljas. Teisipäeval ei olnud näha ühtegi meest. Lehmad laudas lüpsmata. Infotelefon lubas voolu kella kuueks õhtul, siis kella üheksaks õhtul, siis juba järgmiseks päevaks ja veel hiljem juba ülejärgmiseks päevaks.

Taluperel oli lootus läinud, Raudnagel rentis tööriistapoest generaatori. Kui see ühendatud sai, tuli valgus tagasi. Rendiraha läinud, lehmad haiged, sest neil nappis joogivett. Kahjutasu pole aga kelleltki küsida, sest energiafirma oli kuulutanud välja erakorralise olukorra, mis lubas kliente päevi vooluta hoida.

Pererahvas kurtis, et Eesti Energiaga on keeruline suhelda. Suur anonüümne firma, kus kliendil on võimatu teadete liikumist jälgida või tööde tegemist kuidagi mõjutada, suheldes remonditöid tegevate brigaadide juhtidega.

Helistad infotelefonile, kuuled automaatvastaja sõnumit, et need ja need vallad on elektrita. Kui siis kannatlikult veel umbes 20 minutit kõnejärjekorras oled, saad ühendust telefonineiuga, kes kinnitab, et rikkest ollakse teadlik. Aga kuidas info kiiresti montööride juhi või konkreetse elektrimeeste brigaadini jõuab?

«Eesti Energia infotelefoni kõned salvestatakse parema klienditeeninduse huvides,» ütles vanaperenaine Maie Lindre. «Aga kas montöörid ka minu kõne salvestust kuulevad?»

Raudnagel lisas, et kaks aastat tagasi oli talus vool ära 58 tundi. Lumetormiga kukkus puu traatide peale. Mees käis ise metsas, otsis liinile kukkunud puu üles ja helistas Eesti Energiasse. Lubati tulla.

Talu sulane seisis siis kaks ja pool tundi teeotsas, oodates montööre. Keegi ei tulnud.

Kulus päev, kulus teine, kolmandal päeval montöörid saabusid ja hakkasid rikkekohta otsima. Kui noorperemees ütlema läks, et juba kaks päeva varem oli rikkekoht Eesti Energiale teada, siis kostsid montöörid, et neile pole keegi öelnud.

«Elektrimontöörid ütlesid, et 80 protsenti on roostet ja 20 terast, nii kui tuul tõuseb, on vool ära,» kirjeldas Raudnagel olusid.

Viimane torm tegi pererahva arvates majapidamisele kahju umbes 2000 eurot. Aga ega nemad pole ainsad, küla talude peale kokku on umbes 400 looma.

Raudnagel ütles, et elektriga nöökimine on käinud vähemalt kümme aastat. Kui nad iseseisvuse taastamise paiku uuesti talu pidama hakkasid, siis olid elektriliinid veel paremas korras ja voolukatkestusi vähem.

Tagasi üles