Lihthanke avaldamise kohustus tõstis riigihangete arvu

Riigihangete nõustamiste arv on jätkuvalt tõusuteel. Foto: SCANPIX

Riik hankis 2012. aastal asju, teenuseid ja ehitustöid 2,1 miljardi euro eest, hankeid korraldati 9023, mis on 44 protsenti enam kui aasta varem.

Kõige rohkem korraldati lihthankeid, need moodustasid 53 protsenti hangetest, avatud hankemenetlusena viidi läbi 32 protsenti riigihangetest, ülejäänud menetlusliike kasutati vähem, teatas ministeerium.

Samas on  hankijad  seni vähe korraldanud rahvusvahelisi riigihankeid ja pole seega ministeeriumi hinnangul aktiivselt ära kasutanud ühisturu võimalusi.

Hankelepingute kogumaksumus suurenes 221 miljoni euro võrra ehk 11,7 protsenti. Riigihangete kogumaksumusest moodustas lõviosa avatud hankemenetlus 58 protsendi ja 1,2 miljardi euroga, lihtsustatud korras tellitavad teenused ja lihthange olid kumbki 11 protsenti.

E-hankeid korraldati 15 protsenti kõigist hangetest, sel aastal on protsent juba 42.

Suuremateks hankijateks olid RMK, Maanteeamet ja kaitsevägi. Kohalike omavalitsuse asutustest hankisid kõige rohkem Tallinna kommunaalamet, Tartu linnavalitsus ja Tallinna linnakantselei.

Eraõiguslikest juriidilistest isikutest Riigi Kinnisvara AS, sihtasutustest Tartu Ülikooli Kliinikum ja avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest Eesti Haigekassa. 

Edukaimad pakkujad olid möödunud aastal lepingute maksumuse järgi Eesti Energia, Elektrum Eesti ja Jetoil.

Pakkujatega EList sõlmiti 281 hankelepingut maksumusega 103,5 miljonit eurot, mis on 31 lepingut enam kui 2011. aastal. Kolmandate riikide pakkujatega sõlmiti 54 lepingut maksumusega 21,7 miljonit eurot.

Riigihanke korras osteti enam asju, kokku tehti 3339 hanget maksumusega 814 miljonit eurot. Ehitustööde tellimiseks korraldati 2056 hanget 756 miljoni euro eest, teenuseid telliti 527 miljoni euro eest.

Kehtetuks tunnistati 242 hankemenetlust, pakkumusi ei esitatud 312 hankes ja 375 hanget lõppes kõikide pakkumiste tagasilükkamisega.