Maailm nõuab sakslastelt laristamist

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Foto: Reuters / Scanpix

Kujuta ette õitsva luksautokaupluse omanikku, kes sooritab oma igapäevased ostud säästupoes. Nii võiks vaadata sakslastele.

Meie maailma suuruselt kolmas eksportija on kodus kasin ja kokkuhoidlik. Ning seetõttu ongi Saksamaa kaubandusülejääk ligi 7 protsenti SKTst.

Bloomberg Businessweek palub lugejail seada end olukorda, kus neil tuleb öelda sakslastele, et ülaltoodu on halb. Just sellega tegeleb praegu kasvav rahvusvaheline kriitikute koor, mis hoiatab, et Saksa kaubandusülejääk ohustab globaalmajanduse kasvu ja isegi Saksamaa enda tulevikku.

Eile käis Euroopa Liit välja ähvarduse hakata uurima Saksamaa kaubanduspuudujääki, mis juba alates 2007. aastast ületab ELi reeglitega ettenähtud ülempiiri ehk 6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Saksamaa peab kannustama tarbimist ning kergitama palkasid «avamaks sisenõudluse kasvu tõkestavad pudelikaelad», õpetas ELi majandusvolinik Olli Rehn.

Alles hiljuti väitis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et Saksa ekspordipoliitika takistab Euroopa majanduse taastumist. «Oluliselt väiksem jooksevkonto [ülejääk] tuleks igati kasuks,» ütles läinud nädalal Berliini külastanud IMFi tegevdirektori esimene asetäitja David Lipton.
Süüdistavas toonis on sõna võtnud ka USA, hoiatades rahandusministeeriumi raporti ridadel, et Saksa poliitika seab Euroopa kriisiriikide majandused «ränga surve» alla ning pärsib «nii euroala kui kogu maailma majandust».

Nagu arvata võiski, on sakslased maruvihased. Kaubandusülejäägid «on märk Saksa majanduse konkurentsivõimest ning globaalsest nõudlusest kvaliteetsete Saksa toodete järele», ütles oktoobrikuu viimasel päeval Saksa majandusministeerium. Ajakiri Spiegel on esitanud argumente Saksa poliitika kasuks. Muuhulgas: Saksa firmad nagu Volkswagen ja BMW on loonud tuhandeid töökohti riikides, kuhu nad oma tehaseid on rajanud; Saksa tootjad ostavad tooraineid ja osi teistest riikidest, edendades viimaste majandusi.

Tuleb aga välja, et kriitikud ei nõuagi niivõrd, et Saksamaa vähem ekspordiks – kuigi ka see tuleks nende arvates kasuks näiteks Hispaaniale ja Itaaliale, mis on oma kraami eksportimisega hädas.

Peamiselt on kriitikutel Saksamaale suur palve: kulutage enda peale rohkem raha. Nende nördimuseks on Saksamaa viimase kümnendiga dramaatiliselt langetanud tööjõukulusid ning tõmmanud alla töötusmäära, luues suurel hulgal madalapalgalisi ja osalise koormusega töökohti.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles